Toomas Vitsut. 

Harjumaa on üks neljast maakonnast, kus otsustati riigi poolt pakutud tasuta bussisõidu dotatsioonist loobuda ja jätta maakonnaliinid tasuliseks. Keskerakonna Harjumaa piirkonna juht ja riigikogu liige Toomas Vitsut aga tahab, et tasuta ühistransport rakenduks täielikult ka Harjumaal.

Statistika näitab septembrikuu seisuga, et võrreldes mullusega on kõikjal Eestis kasvanud ühistranspordi kasutajate arv. Mõnes kohas on kasvunumbrid muljetavaldavad, näiteks Ida-Virumaal on see 65%. Harjumaal, kus tasuta bussisõit täies mahus ei rakendunud (tasuta saavad sõita kuni 20-aastased ja vanemad kui 62-aastased), kasvas ühistranspordi kasutajate arv aastaga 29%.

Need kasvunumbrid ei veena sugugi kõiki – oponendid, nii poliitikud kui ettevõtjad, on osutanud, et tasuta ühistransporti suunatud raha peaks kasutama hoopis liinivõrkude kaasajastamisse – panema käima uusi liine ja tihendama bussigraafikuid. Vitsut märgib, et samaaegselt maakonnaliinidel tasuta sõidu pakkumisega lähebki raha ka liinikilomeetrite kasvatamiseks.

“Statistikast tuleb välja, et liinikilomeetrite arv on kasvanud. Maakondadel oli võimalus saada raha juurde ka oma liinivõrgu tihendamiseks, ka ümbertegemiseks. Eesti lõikes on aastaga liinikilomeetreid juurde tulnud keskmiselt 5%. Näiteks Harjumaa on seda võimalust hästi kasutanud, liinikilomeetrite arv on suurenenud 12%,” räägib ta.

Kas on võimalik, et Harjumaal liinikilomeetrite arv suureneski selle pärast, et raha ei läinud tasuta ühistranspordi jaoks?

Toomas Vitsut: Raha kasutamiseks oli ühistranspordikeskustele antud väga selged raamid. Tasuta ühistranspordi jaoks oli eraldi raha ette nähtud; eraldi taha oli ette nähtud liinivõrgu tihendamiseks ja ümbertegemiseks.
See, mida on viimasel ajal nõutud ja mille üle hiljuti ka riigikogus hääletati, oli tasuta ühistranspordi jaoks eraldatud rahalt piirangute äravõtmine, et seda raha saaks ühistranspordikeskused kasutada ka muuks otstarbeks. Aga seis jäi endiseks. See tähendab,et need maakonnad, kes ei kasutanud tasuta ühistranspordiks mõeldud raha, jätsid selle raha riigile. See on siiani riigieelarves olemas, aga muuks otstarbeks seda raha ikkagi kasutada ei ole võimalik – liinivõrku sellega tihendada ei saa.

See on ju ühistranspordikeskuste sundseisu panemine.

Jah, mõnes mõttes. Aga selleks, et tekiks riigi poolt tasutud liinid, nähtigi rahale kindel sihtotstarve ette.

Sellest võib välja lugeda, et Keskerakond ei toeta ühistranspordikeskustele suurema autonoomia andmist neile eraldatud raha üle otsustamisel?

Selle ideega väljatulijatel (tegu oli Isamaa fraktsiooni algatatud eelnõuga riigikogus – M.T.) on varjatud mõtteks tasuta ühistranspordi lõpetamine. Ühistransport on nagu põhjata kübar, sinna võib lõputult raha juurde panna ja ikka leiab, mille jaoks see ära kulutada. Kui tasuta ühistranspordiks eraldatud rahal poleks määratud sihtotstarvet, siis kohe kindlasti leitakse sellele mingi muu otstarve.

Kas olete ühistranspordikeskustelt uurinud, mida oleks tehtud tasuta bussisõidu jaoks eraldatud rahaga, kui neile oleks jäetud vabad käed?

Olen ikka. Seda oleks kasutatud muude probleemsete kohtade lahendamiseks, näiteks peatuste väljaehitamiseks.

Harjumaa on üks neljast maakonnast, kus tasuta bussisõitu ei pakuta. Kas see olukord jätkub?

Minus on tekkinud veendumus, et peame Harjumaal tasuta ühistranspordi küsimuse juurde tagasi tulema. Seda, kas maakonnas kehtestatakse tasuta bussisõit või mitte, otsustab kohalik ühistranspordikeskus, mis kuulub kohalikele omavalitsustele, Harjumaal Harjumaa Omavalitsuste Liidule (HOL). Seal otsustati aasta algul volikogus, et seda võimalust ei kasutata. Minu arust peaks omavalitsustes uuesti arutama, kas ikka tasub see lisaressurss kasutamata jätta. Sel neljapäeval annan ma Saue volikogu istungil (Toomas Vitsut on Saue vallavolikogu liige – M.T.) üle eelnõu küsitluse läbiviimiseks Saue valla elanike seas, kas nemad toetavad tasuta bussisõituvõi mitte.

Kui palju on inimesed Teie poole selle küsimusega pöördunud?

Pole kokku lugenud, aga olen korraldanud kümmekond rahvakohtumist, kus alati kerkib tasuta ühistranspordi küsimus üles. Anija vallas tõusis kohtumisel üks inimene püsti, ütles, et tema käib linnas tööl, maksab 1.50 või 1.60 bussipileti eest, saab miinimumpalga lähedast palka ja oleks seetõttu väga huvitatud, et ka Harjumaal oleks bussisõit tasuta. Lihtne arvutus näitab, et kuus kulub tal piletitele umbes 60 eurot.

Meie oponendid ütlevad sageli, et kui inimene ei tule toime, võib ta vallalt toetust taotleda. Aga kui antud juhul saaks ainult üks inimene vallalt toetust, siis palju mõistlikum oleks ju, kui riik maksab kinni liinikilomeetrid ja kõik inimesed, kes bussi peal on, saaksid tasuta sõita.

Kas see ei ole piisav, nagu Harjumaal praegu on, et tasuta saavad sõita noored ja eakad?

Seaduse järgi saavad sõita tasuta koolilapsed kuni teatud eani ja eakad inimesed. Samas käib väga palju tööealisi harjumaalasi Tallinnas tööl ja neist üsna suur osa väga kõrget palka ei saa. See osa, mille nad bussipileti peale kulutavad, on nende sissetulekutest päris suur, ja minu arvates saaks tasuta ühistranspordiga nende elujärge parendada.

Aga otsuse tegemine jääb Harjumaal ikkagi HOLi volikogule ja seal on see tahes-tahtmata ikkagi poliitiline otsus. Seltskond on seal kirju, on valimisliite, väga palju on reformierakondlasi…

Eks ideedega on läbi ajaloo olnud nii, et hea idee läbimurdmiseks on aega vaja. Ma arvan, et tasuta ühistranspordi rakendamiseks Harjumaal on väheke rohkem aega vaja, kui oli teistes maakondades. Näiteks Saue valla esindajad ei hääletanud HOLi volikogus tasuta ühistranspordi poolt, aga samas pakutakse oma valla elanikele tasuta rongisõitu Saue valla piires (Saue vallal on Elroniga vastav leping – M.T.). Miks siis ei võiks vastu võtta riigi poolt pakutava lisaressurssi ja pakkuda ka tasuta bussiliine? Nii saaks pakkuda tasuta ühendust Tallinnaga, kus käib tööl enamus valla elanikest.

Kui riik otsustab Tallinnat doteerima hakata, siis ei tohi Tallinn enam erinevalt kohelda oma elanikke ja mujalt pärit inimesi.

Kas see oleks liiga suur segadus, kui iga kohalik omavalitsus saaks ise otsustada?

See läheks tõenäoliselt liiga keeruliseks. Praegune on päris optimaalne variant, et otsustavad ühistranspordikeskused.

Paljude inimeste jaoks oleks tasuta bussisõit teretulnud ja hea asi, kuid igal asjal on ka teine külg – näiteks Harjumaal on raskesse seisus sattunud kommertsvedajad. Kas olete rääkinud ka eraettevõtjatega?

Ise ei ole. Ma saan rääkida seda, mida on rääkinud majandus- ja taristuminister (Kadri Simson). Oli eelarvamusi, sest ettevõtjad arvasid, et neilt võetakse tükk käest ära. Mulle tundub, et üha rohkem hakatakse aru saama, et kelleltki ei võeta midagi käest ära. Riik ei hakka ju vedama – tehakse hanked ja ettevõtjad ikkagi veavad inimesi. Ja kui raha tuleb sektorisse juurde, siis peaks see ju ettevõtjaid rõõmustama, mitte kurvastama.

Mismoodi raha juurde tuleb?

Juurde tuleb siis, kui liinivõrku tihendatakse. See pole ainult Eestis nii, vaid kõikjal, et ühistransporti tuleb paratamatult doteerida ja see jääbki nii. Küsimus on selles, kui tihedat liinivõrku suudab riik üleval pidada. Praegu on tendents see, et riigi poolt tellime liinikilomeetreid juurde ja tihendame liinivõrku. Kuivõrd statistika järgi tuleb ka sõitjaid juurde, siis see peaks ju ettevõtjatele meeldima.

Harjumaal peaksid dotatsioonisummad siis päris kiiresti tõusma, sest rahvaarv kasvab, uued majad kerkivad ja uued elanikud saabuvad ja see tähendab aina uusi liine ja liinikilomeetreid.

Harjumaal on võrreldes eelmise aastaga liinikilomeetrite arv kasvanud 12%. See on päris korralik kasv. Kui see jätkub, siis tulebki Harjumaale päris jõuliselt raha juurde.

Harjumaal on kohti, kust saab praegugi väga hästi linna ja tagasi. Aga on ka kohti, kus tuleb ikkagi auto kasuks otsustada, sest buss käib nii harva.

Kui me suudame Harjumaal liinivõrku tihendada nii palju, et inimene saab bussiga linna ja tagasi, siis tuleb sõitjaid veel rohkem juurde.

Ma elan Muusika külas ja ma olen paadunud autoga sõitja, sest sealt bussiga linna ja tagasi ei saa – minu teada käib seal buss ainult kaks korda päevas.

Kuidas on lood tasuta rongisõiduga – kas sellist plaani pole?

Esialgu oleme arvestanud bussitranspordiga. Kui Saue valla või Tallinna eeskujul keegi oma elanikele omavalitsuse piires tasuta sõitu korraldab, on see igaühe vaba valik. Tõenäoliselt saabki seda teha omavalitsuste kaupa.

Kui Harjumaal oleks tasuta ühistransport, siis peaks selle ju integreerima ka Tallinnaga, muidu tekib absurdne olukord, kus harjumaalane saab maakonna piires tasuta sõita, kuid Tallinna sisenedes hakkab maksma justkui turismimaksu, tasudes ikkagi bussipileti eest.

Seda oleks võimalik teha päris lihtsalt, asi on otsuses ja rahas. Praegu on Tallinn üks väheseid omavalitsusi, kus riik ei maksa ühistranspordile sentigi dotatsiooni. See tingibki võimaluse, et Tallinn saab eristada oma elanikke ja ülejäänud eestimaalasi. Kui riik otsustab Tallinna doteerima hakata, siis ei tohi Tallinn enam erinevalt kohelda oma elanikke ja mujalt pärit inimesi.
Praegune olukord peab varem või hiljem lõppema. Võti on riigi käes – tuleb hakata Tallinna ühistransporti doteerima ja see olukord lõppebki.