7. aprillil külastas Kostivere kultuurimõisa Eesi südamekirurgia Grand Old Man Toomas Sulling. Elukogenud arst tutvustas oma raamatut “Südamega südamest” ja vastas huviliste küsimustele. Teiste seas leidis ta aega ajalehe Harju Elu tarbeks.

Toomas Sulling, kui liita korru kõik inimese veresooned, siis mitu kilomeetrit me saame?

Ma ei oskagi sellele vastata. Neid ikkagi on kilomeetrites.

Mitu lööki teeb süda elu jooksul?

Sõltub elueast muidugi. Seda on teil lihtne arvutada. Kuulake, palju ta minutis lööb ja siis arvutage see aeg kokku.

Kuidas selline keeruline ja ühteaegu habras süsteem ikkagi 70 või 80 aastat vastu peab?

Tegelikult süda ei ole nõrk organ, aga meie teeme talle liiga ja siis ta muutub nõrgaks. Süda on tugev organ. Vaadake, kui palju ta töötab, pumpab verd.

Ja siiski, vahel on vaja kirurgi sekkumist. Kui palju veresoonte ja südameoperatsioone Eestis aastas kokku tehakse?

Eestis tehakse aastas kokku 800-900 lõikust.

Raamatus „Südamega südamest“ on Sulling võtnud kokku nii oma elu kui töö. 

Kui palju patsiente Te oma kirurgikarjääri jooksul kokku opereerinud olete?

Natuke üle nelja tuhande.

Kaua südameoperatsiooniks ettevalmistumine aega võtab?

Sõltub juhtumist, oleneb olukorrast. Plaaniliste operatsioonide korral on aega. Meile tuleb juba reeglina mujal uuritud haige. Kõige tähtsamad on elektrokardiograafilise labori uuringud, südame sondeerimine. Koronograafiaga tehakse pilt nendest soontest. Päeva-paariga on kõik tehtud rahulikult, ilma kiirustamata. Kui tuleb erakorraline operatsioon, siis on ettevalmistumine mõne tunni küsimus.

Kaua operatsioon ise kestab?

Sõltub olukorrast. Kolm-neli-viis tundi, komplikatsioonide korral kauemgi. Algaastatel, kui ma alles hakkasin opereerima, kestis üks operatsioon järjest 23 tundi. Praegu sellist asja ei tule enam ette.

Milliseid ohte ja riske üks südameoperatsioon endas kätkeb?

Ohud on olemas, igasuguseid ohtusid on, aga operatsiooni suremus on ju viidud nii madalale. Ohtudega osatakse toime tulla.

Kaua võtab aega taastumine südameoperatsioonist?

Ikka mõned kuud läheb ära, siis me tavaliselt lubame inimese tööle. Mõni läheb ka varem tööle, kui on rohkem istuv eluviis, mis nõuab põhiliselt ajutegevust.
Kõik need protsessid – luu ja sidekoe kasvamine – võtavad aega kuni pool aastat.

Teie tuntuima patsiendina nimetatakse tavaliselt Eino Baskinit. Keda Te ise veel esile tõsta sooviksite?

Ma nimeliselt seda ei tee. On igasuguseid olnud, tuntud ja tundmatuid inimesi. Minu jaoks nad on enamvähem ühesugused kõik.
Baskin oli niivõrd keeruline lugu. Siis ta sattus meediasse ja siis ta sai tuntuks, mina koos temaga.

Kostivere perearstikeskuse pereõde Lea Palu mõõdab vererõhku 82-aastasel Hillar Ristmetsal. Mehe südamele tehti 11 kuu eest eest koronaarsondeerimine, et ennetada infarkti. 

Kuidas peaks inimene elama, et tema süda võimalikult kaua terve püsiks?

Normaalselt. Kõik vist saavad aru, mis on normaalne elu. Ma arvan, et inimesel on sees antud aeg, aga kuidas ta ise oma südamega ringi käib, sellest sõltub elu pikkus.

Kas me jõuame kunagi ka selleni, et sarnaselt jalaproteesile võib inimene osta poest kunstsüdame, mis talle haiglas infarktidest puretud pärissüdame asemele paigaldatakse?

Ma arvan, et seda ei juhtu nüüd küll kunagi, et haige ise ostab selle südame.
Kunstsüdames ei ole probleemi lahendus. Kunstsüdamed töötavad aastaid juba, aga ma ei usu, et selles on perspektiivi.
Praegu areneb kudede kasvatamine. Organite kasvatamine on ilmselt ka võimalik mõne aja pärast. Võib-olla sealt tuleb lahendus.

CV: Toomas Sulling
• 1940 sündis Tallinnas
• 1958 lõpetas Tallinna 10. keskkooli
• 1964 lõpetas Tartu ülikooli arstiteaduskonna
• 1967 kaitses kandidaadikraadi koronaarkirurgia alal
• 1972 kaitses doktorikraadi koronarograafia alal
• 1967-1969 Tartu ülikooli veresoontekirurgia labori teadur
• 1969-1987 Tartu ülikooli veresoontekirurgia labori juhataja
• 1987-1995 Tartu ülikooli Eesti Südamekeskuse direktor
• 1995-2001 Mustamäe haigla südame ja veresoontekirurgia kliiniku juhataja
• 2001-2007 SA Põhja-Eesti regionaalhaigla kardiotoraalkirurgia keskuse juhataja
• 2007-2010 SA Põhja-Eesti regionaalhaigla kardiokirurgia osakonna juhataja
• 2010- SA Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst-konsultant