Toidutööstused peavad alati tarbijate soovide ja trendidega kaasas käima, mistõttu on välja joonistunud selged suunad, mida tootearenduses täna järgitakse. Üheks olulisimaks märksõnaks on tervislikkus. Uuemate toidutrendide kõrval iseloomustab käesolevat aastat aga ka pikast põuasest suvest tingitud toiduainete hinnatõus.
Toiduainete turgu mõjutavad ühelt poolt muutused tarbijate elustiilis ja ühiskonnas ning maailma makrotrendid – üksi elavate inimeste osakaalu suurenemine, stress ja muud elustiilist tingitud haigused, jätkuv globaliseerumine ja urbaniseerumine. Teisalt on oluliseks mõjuteguriks ka kliima ja ilmaolud eri hooaegadel, mis võib aastati päris palju erineda.
Nii ongi, et käesoleval aastal rõõmustasime kõik küll erakordselt sooja suve üle, samas mõjutas nii pikk põuaaeg tugevalt tänavust teraviljaturgu. Ühtpidi ei paku tänavune saak tavapäraselt loodetud koguses toorainet, teistpidi ei jätku aga piisavalt söödavilja ja rohusööta loomadele. Seetõttu on tõusmas nii loomasööda kui tooraine hinnad, mille tõttu on kasvamas ka tootmise omahinnad toidutööstuses. Selle üheks võimalikuks leevendavaks meetmeks võiks olla veelgi tasakaalukam ja läbimõeldum tarbimine.
Millised on täna need peamised suunad, mida toidutööstuse tootearendus järgib?
Tervislikkus üleüldiselt. Inimesed valivad toite varasemast teadlikumalt ning lähtuvalt arusaamast, mis teeb nende enesetunde heaks. Seejuures on väga populaarseks saanud probiootilised tooted ning proteiini ja antioksüdante sisalduvad toiduained. Ka jätkavad oma võidukäiku gluteeni- ja laktoosivabad tooted, sest paljud tarbijad leiavad, et need on neile parimad
Suhkru vähendamine. Tervislikkuse suuna võidukäik tingib ühtlasi surve vähendada toodetesse lisatavaid suhkrukoguseid. Kohalikud tootjad on sellega pühendunult ja edukalt tegelenud juba viimased 3–5aastat. Dilemmaks on siinkohal aga see, et „vähem suhkrut“ on lubatud pakendile kirjutada vaid juhul, kui lisatud suhkru kogust on vähendatud vähemalt 30%. See võib tähendada aga tugevat muutust maitses ning ei pruugi tarbijatele enam meeldida.
Soola vähendamine. Sarnaselt suhkrule on tootjatel täna surve vähendada ka toodetesse lisatavat soolakogust. Selleks püütakse tarbijaid harjutada magedamate toodetega järk-järgult ning soolasust püütakse asendada maitseainetega, et saadav maitseelamus oleks siiski tagatud. Samuti kasutatakse rohkem mineraalainerikkamaid soolasid. Samas tuleb mõista, et soolal on lisaks ka tehnoloogiline funktsioon, mistõttu hakkab soolasisalduse vähendamine mõju avaldama toote säilivusajale. Kliendid nõuavad seevastu aga pikemaid säilivusaegu. Seega tuleb leida tasakaal, mis rahuldaks tootjate huve ja tarbijate soove.
Taimetoitlus. Järjest rohkem leiab meie poelettidelt erinevaid vegantooteid. Ühtlasi otsivad tarbijad üha enam innovaatilisi valikuid, mis võimaldaksid saada osa taimede kasulikkusest. Nõudlus on ka liha alternatiivide ja alternatiivsete valguallikate järele ning populaarseks on saanud erinevad taimsed joogid.
Maailma maitsed. Avatud piirid ning inimeste võimalus maailmas ringi reisida on tinginud erinevate kohalike köökide maitsete laialdasema leviku ja populaarsuse. Seeläbi on etniliste maitsetega toodete arv kaubanduses viimase nelja aastaga lausa kahekordistunud. Kõige trendikamaks maitseks on hetkel maailmas aga India köök ning ingveriga toidud. Samas hinnatakse järjest rohkem ka põhjamaade (nordic) maitseid.
Premium tooted. On märkimisväärne osa tarbijad, kes on nõus maksma rohkem luksuslikuma kauba või eksklusiivsema toote eest. Selle tingib soov tunda vahel midagi hõrgumat, erilisemat ja hinnatumat. Seeläbi on ka suurtootjad laiendanud oma tootevalikut premium või „käsitöö“ toodetega. Näiteks on viimase nelja aasta jooksul suurenenud uute toodete puhul sõna „craft/käsitöö“ kasutamine lausa 40%. Kõige levinumad valdkonnad selleks on alkohoolsed joogid, maiustused ja pagaritooted.
Praegused tooted. Tarbijate aina kiirenev elutempo on tõstnud au sisse erinevad snäkid, mida saab tarbida ajahetkest ja kohast olenemata. Seeläbi on aina populaarsemaks muutunud igasugused batoonid, püreed ja n-ö peale trenni tooted, mida saab manustada kasvõi jooksult, kuid mis samas on piisavalt tervislikud.
Lisaks tasub toidutööstuse tootearenduse trendide puhul ära nimetada aina populaarsemaks muutuva toodete fermentatsiooni, mida kasutatakse enim alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide, piimatoodete ja köögiviljade puhul. Samuti on üha menukam toidutoodetesse igasuguste supertoitute, seemnete või köögiviljade lisamine ning aina enam tegeldakse ka marjade ja valmistoitude külmkuivatamisega.
Joogivaldkonnas on pead on tõstmas aga vahepeal unustuste hõlma langenud kasemahlajoogid ja kombucha ehk teeseenejook.
Seega on meie tarbijad muutunud ajaga aina teadlikumaks ning tarbijate teadmised ühest või teisest toidust või toitainest on märkimisväärselt suuremad kui varem. Aina rohkem tuntakse huvi oma tervise vastu ning pööratakse tähelepanu sellele, mida süüa. See on pannud ka toidutootjad tootearenduses pingutama veel enam selle nimel, et toidulauale jõudev toit vastaks ootustele ja tänapäeva maitse-eelistustele.
