Miks peab iga inimene riigile maksma veerandi toidu hinnast, põhimõtteliselt selleks, et elus püsida? Sarnaselt enamikule Euroopa riikidele tuleks ka meil toidu käibemaksu vähendada, Eesti valitsus aga tõstis seda ja tõstab jõhkralt 1. juulist veelgi, 24% peale.
Kuna väiksema sissetulekuga inimeste ostukorvis moodustab toit märkimisväärse osa, siis maksustavad peaaegu kõik Euroopa riigid toiduaineid madalama käibemaksumääraga. Sõltuvalt riigist ja toidu tootegrupist jääb see vahemikku 0–15%, keskmine on 10,5%.
Eesti on üks neljast EL-i liikmesriigist – kõrvuti Taani, Leedu ja Bulgaariaga –, kus toidule erandit ei tehta. Alates 1. juulist oleme oma 24% toidumaksuga Euroopa riikide seas teisel kohal pärast Taanit (25%).
Kuhu me küll jõudnud oleme?
Peab pime olema, kui ei märka, et toidu hind Eestis on viimastel aastatel hüppeliselt tõusnud. Inimeste igakuistest kuludest moodustab toit aina suurema osa – aga ilmselt mitte jõukatel poliitikutel. Olukord on nii absurdne, et Eesti inimesed käivad juba Soomes toitu ostmas, kuna seal on odavam. Eesti Ekspress tegi lausa osaluseksperimendi („Ütlen ausalt: ostan juustu ja sinki Soomest“ – 05.02.25). „Elu on nii kallis, et eestlased ostavad ka võid, jahu, mähkmeid, kohvi, pesuvahendeid ja isegi puljongikuubikuid Soomest,“ kirjutas Ekspress.
Kui ajakirjanik võrdles hindu Soome ja Eesti Prismas ning lõi arvud kokku, oli tulemus vapustav: 17 tootega toidukorv läheb Soomes maksma 63 eurot, Eestis aga 112 eurot. Ka palgavahe on kahekordne: keskmine soomlane saab kuus kätte umbes 2500 (netomediaanpalk), eestlane 1300 eurot.
Kindlasti on hinnavahes oma osa käibemaksul. Soomes on toiduainete käibemaks 14%, Rootsis 12%. Lätis kehtib värsketele puu- ja köögiviljadele 12% käibemaks. Viimastel aastatel on seda langetanud näiteks Island, Kreeka, Tšehhi ja Sloveenia.
Prisma Peremarketi sortimendi- ja hankedirektor Kaimo Niitaru on Päevalehes (6.12.24) kirjutanud, et kõige rohkem mõjutab toodete lõpphinda toiduainete käibemaks. „Põhjamaades on põhitoiduainete madalam käibemaks juba kaua kasutusel olnud. Elementaarsed toiduained, nagu leib, piim, juust, hakkliha pole ju ometi luksuskaup, mille tarbimist peaks kõrgete maksudega piirama,“ kirjutas Niitaru.
Riik ahmab igast leivakäärust veerandi
Kas te ikka kujutate ette, et kui perele näiteks 100 euro eest toitu ostate, siis sellest 22 eurot (ja varsti 24) ei ole toidu enda hind, vaid selle võtab riik ära. Piltlikustades: näljasel inimesel on ainult üks käär leiba ja peaminister (valitsuse poliitika kehastajana) võtab Suure Peetri kombel sellest jõuga Väikselt Peetrilt veerandi ära ja pistab põske. Ja irvitab veel pealekauba.
Valimiste järel kirjutas Õhtuleht oma juhtkirjas (8.12.22), et kui opositsioonierakonnad tegid riigikogus ettepanekuid toiduainete käibemaksu langetamiseks, „polnud üllatav ka võimuliidu kiirelt tulnud välistav reaktsioon – on ju ülbus olnud oravate kaubamärgiks ajast aega.“ Toonane peaminister Kaja Kallas ütles siis umbes nii, et Eestis ei hakata toidu käibemaksu langetama, sest hinnad tegelikult ei langeks – ahned tootjad ja kaupmehed paneksid riigi asemel praegused maksud oma taskusse. „See ei jõua inimesteni,“ väitis ta riigikogu infotunnis. Sama ütles Postimehele hiljuti (19.02.25) ka tema erakonnakaaslasest rahandusminister Jürgen Ligi. Seda näitavat tema sõnul teiste riikide kogemus.
See on aga paremal juhul pooltõde. Miks siis teised riigid on toidule madalama maksumäära kehtestanud?
„Euroopa Keskpanga ja OECD uuringud on näidanud, et enamasti jõuab 50–80 protsenti käibemaksu langetamisest toodete lõpphinda. […] On fakt, et käibemaksu langetamine tooks endaga hinnalanguse, aga seda eeldusel, et üldine inflatsioon püsib kontrolli all,“ kirjutas Nordic Milki juhatuse esimees Ülo Kivine ERR-is (12.02.25). Ta lisab veel ühe momendi, millest poliitikud ja ametnikud kuigi innukalt rääkima ei kipu: kui maksulangetused langetavad hindu tõepoolest veidi vähem kui nende ulatus, siis maksutõusud suurendavad hindu veel rohkem kui kasv ise, andes inflatsioonile üksnes hoogu juurde.
Tihe konkurents ei laseks vusserdada
Selveri juht Kristi Lomp on öelnud, et poliitikute põhjendus (maksulangetus ei kajastuks hindades) on nende endi tegemata töö. „Toidusektor ja kauplejad usuvad, et see mõjutaks hindu. Eestis on konkurents ekstreemselt tihe. Kui sa seda hindadesse ei kanna, siis vähemalt kuu aja pärast saad aru, et oled kaotanud,“ ütles Lomp Delfi Ärilehele (14.04.23).
Rimi Eesti juht Kristel Metsa kutsus äsja valitsust üles maksustama piima- ja lihatooteid, puu- ja köögivilju ning teisi igapäevaseid toidukaupu maksimaalselt 10-protsendilise käibemaksuga (EPL, 12.02.25). Metsa sõnul mõjutab toidu kallinemine enim just madalama ja keskmise sissetulekuga peresid, kelle igapäevased ostud on muutunud aina tagasihoidlikumaks.
Kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil ütles Vikerraadios, et Eestis on toit kallis peamiselt valitsuse kehtestatud kõrgete maksude tõttu ning põhitoiduainete käibemaksu tuleks kindlasti langetada.
„Põhjamaades on põhi-toiduainete madalam käibemaks juba kaua kasutusel olnud.“
Kaimo Niitaru,
Prisma Peremarket
Põllumajandus-kaubanduskoda, kel liikmeid üle 30 000, on korduvalt teinud valitsusele ettepanekuid langetada põhitoiduainete käibemaksumäära, sest see aitaks ühelt poolt Eesti toidutootjaid ja muudaks teiselt poolt toiduainete hinnad tarbijate jaoks soodsamaks.
Selleks et tagada maksulangetuse jõudmine tarbijahindadesse, on võimalik teha ühiskondlik kokkulepe. Ja küllap on riigilgi hoobasid, mida rakendada.
Ei ole veenvat põhjust, miks põhitoiduainete käibemaksu mitte kärpida. Ja kohe kõvasti. Kui makse aina juurde tuleb, võiks inimestele vähemalt ellujäämise kergemaks teha.
