Toit jääb Eestis endiselt kalliks, kuid suurem hinnatõus on tõenäoliselt läbi, eeldusel et ei saabu uusi kriise, mis kergitaksid energia- või toorainehindu. Sellise hinnangu andsid Eesti suuremate toidutööstuste esindajad sektoriülesel pressikonverentsil.
Hinnasurvet toidutootjatele avaldavad eelkõige tööjõukulud, mis on aastaid olnud töötleva tööstuse keskmisest madalamad. Lisaks hoiab Eesti toiduainete hindu kõrgel regiooni kõrgeim energiakulu ning järjest suurenev riiklik sekkumine ettevõtlusse, eeskätt maksupoliitika ja ulatusliku EL-i õigusaktide rakendamise kaudu.
Kampaaniatoodete osakaal ja impordi kasv teevad muret
Eesti toiduainetetööstuse liidu juht Sirje Potisepp (pildil) märkis, et Eestis on toidukaupade hindade kasv olnud Euroopa kiireimate seas ning umbes pool hinnatõusudest on seotud maksutõusudega. Selle aasta toiduainete hinnatõusuks prognoositakse statistikaameti andmetel 8 protsenti, samas Swedbanki prognoosi järgi on tõus 5,5 protsenti.
Potisepa sõnul on tarbijakäitumine muutunud eriti hinnatundlikuks. Tarbijad otsivad kvaliteetseid ja tervislikke tooteid, kuid kampaaniate ja sooduspakkumiste osakaal ostukorvis on suur. Suurt muret tekitab sektori jaoks aga importtoodete osakaalu suurenemine.
„Tarbijate hinnatundlikkus on endiselt kõrge. Üle poole toidukorvist moodustavad soodustooted või kampaaniahinnaga kaubad, samal ajal on kasvanud nii impordi kui ka poekettide omamärgitoodete osakaal riiulitel, mida ka ettevõtted on välja toonud,“ ütles Potisepp.
Potisepa sõnul seab see ohtu kohaliku toidutootmise kestlikkuse ja Eesti valmisoleku kriisiolukorras elanikkonda toiduga varustada. „Seega sõltub rohkem kui kunagi varem iga inimese ostueelistustest see, kas meil on kriisiolukorras piisaval määral toiduaineid, et oma inimesi nälga mitte jätta,“ rõhutas Potisepp.
Oht meie toidutootmise kestlikkusele
Salvesti juhatuse esimees Jaanus Aal tõi murekohana välja, et kampaaniatoodete osakaal ulatub 55%-ni kogu müügist ja ainus viis seda kompenseerida on eksport. Samas vähendab kõrgete sisendkuludega tootmine meie konkurentsivõimet välisturgudel.
Ka uuringufirma NielsenIQ ärijuht Erlend Villems rääkis hiljutisel StrongPoint Baltic Retail Forum kaubanduskonverentsil, et lausa 75% tarbijatest ostavad regulaarselt soodustooteid, otsivad neid ja on valmis parema pakkumise saamiseks ka teise poodi minema. Kõigi nende tegurite valguses on kriitilise tähtsusega riigipoolne toetus ning käibemaksu mõju analüüs. Toiduainetööstus ootab valitsuselt analüüsi, et tagada hinnalangetuste jõudmine lõpptarbijani ja Eesti toodete konkurentsivõime importtoodete kõrval.
