5. mail alustas Harju Elektri juhatuse esimehena 37-aastane Tiit Atso. Mees usub, et Harju Elekter elab koroonakriisi edukalt üle, suurendab tootevalikut ja leiab uusi turge väljaspool Põhjamaid. Firma põhieesmärk on jätkuvalt olla juhtiv ja eelistatud elektri- ja automaatikaseadmete arendaja.

Teil on huvitav haridus. Tallinna tehnikaülikoolis läbisite te bakalaureuseõppe finants- ja juhtimisarvestuse alal ning omandasite siis keskkonnaökonoomika magistrikraadi.

Nii oli võimalik spetsialiseeruda. Bakalaureuseõppe ajal töötasin rohkem raamatupidamise ja audiitorteenuse poole peal. Magistrantuuris õppides töötasin Viru Keemia Grupis, mis tegeleb põlevkivi kaevandamisega ja õli tootmisega ehk rohkem keskkonnateemadega.

Te olite Deloitte Audit Estonia finantsauditi projektijuht aastatel 2007–2010. Mida see töö endast kujutas?

Kujutas ettevõtete finantsauditi projektijuhtimist. Mul oli väga palju kliente, kelle aastaaruande auditeerimine tuli algusest lõpuni läbi viia: auditiplaan, auditieelarve, kliendiga kokkuleppimine, meeskonna moodustamine ja kliendi juures reaalne finantsnumbrite auditeerimine.

Viru Keemia Grupis töötasite te aastatel 2010–2012 finantskontrollerina ja 2012–2014 arendusprojektide finantsjuhina. Mis tõmbas Ida-Virumaale?

Hea pakkumine. Viru Keemia Grupp on hästi ambitsioonikas Eesti kapitalil põhinev ettevõte, väga suurte plaanidega ettevõte, nii arendusplaanide kui kasvuplaanide osas.

2014. aastal sai teist Harju Elektri finantsjuht. Miks tegite te valiku just Harju Elektri kasuks?

Oli konkurss. Käisin mitmetel intervjuudel, testimistel, vestlustel. Pärast toonase juhtkonna kaalutletud valikut kutsuti mind tööle.

Viru Keemia Grupis tõmmati sel ajal pidurit väga suurtele arendustele. Väga suured arendused said ka valmis. Oli sobiv hetk ametit vahetada.

Viimased neli aastat olete te Harju Elektri juhatuses olnud, ometi ei ole teil ühtegi ettevõtte aktsiat. Mis on selle põhjus?

Eelmised aastad on olnud ettevõttel kiire kasvu aeg. Väga harva on neid võimalusi, kuidas mina kui insider üldse tohin aktsiaid osta. Kuid meil on olnud kaks optsiooniprogrammi, milles ma olen osalenud. See tähendab, et kui aktsiate väljaostud tulevad, siis saab ka minust aktsionär. Turu pealt ma aktsiaid tõesti ostnud ei ole.

Kui Andres Allikmäe teatas eelmise aasta detsembris, et loobub Harju Elektri juhatuse esimehe kohast, siis esialgu ei teatatud mantlipärija nime. Keda veel juhi ametikohale kaaluti?

Mulle ei ole seda avalikustatud. Ma tean, et konkursil osales veel teisi kandidaate, kuid täpsem info puudub.

Otsuse nimetada teid juhatuse esimeheks tegi Harju Elektri nõukogu tänavu 16. märtsi koosolekul – neli päeva pärast eriolukorra kehtestamist. Mis tunne oli sellises olukorras teatepulka üle võtta?

Päris sellisena ma algust ette ei kujutanud, et pärast seda, kui ma olen ametisse määratud, on tegelikult kõik mu uued alluvad kodukontorites. Samas ma ei kahelnud seda ametit võtta, sest olles ikkagi kuus aastat siin töötanud, teades, kui tugev ettevõte on Harju Elekter, siis see lisas kindlust, et ma ei pea hakkama tegelema väga suure kriisiga.

Juhi kohuseid asusite te täitma siiski mõned nädalad hiljem – 5. mail. Millised olid Allikmäe peamised soovitused teile ametit üle andes?

Ta soovitas ehitada oma meeskonda, jätkata Harju Elektri edulugu. Paljud otsused me oleme tegelikult Andresega koos teinud. Kindlasti ühelt poolt ta kavatseb mind toetada nende otsuste elluviimisel, kuid eks ta saab aru, et igal juhil on oma käekiri. Ta toetab ja usub, et minu käekiri on toimiv.

Kui suur oli Harju Elektri eelmise aasta käive? Kui palju teeniti kasumit?

Eelmise aasta käive oli 143 miljonit eurot. Kasum oli väiksem, kui me ootasime – ärikasum 3,3 ja puhaskasum 2,5 miljonit eurot. Harju Elekter on siiski alati kasumis olnud, mis on hea märksõna.

Milliseks kujuneb koroonakriisi tõttu käesolev majandusaasta?

2020. aasta on meie jaoks alanud hästi. Esimene kvartal ei olnud veel koroonast eriti puudutatud. Tegime väga hea tulemuse ja tunneme ennast suhteliselt kindlalt praeguste tellimuste osas. Aasta teises pooles või järgmise aasta alguses võivad tulla ka meie sektorile tagasilöögid. Samas Harju Elekter on tugevalt kapitaliseeritud ettevõte. Me tegutseme paljudel turgudel. Meie ala – elektriala – on strateegiliselt tähtis. Me tuleme sellest kriisist välja.

Harju Elekter Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab enam kui 800 spetsialisti. Kas hoolimata kriisist nende töökohad säilivad?

See on meie eesmärk, et säilitada inimeste töö ja töökohad. Seni oleme pigem võtnud inimesi juurde, et täita meie tellimusmahud. Loodetavasti need jätkuvad.

Praegu on ettevõtte peamiseks tegevusalaks kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistamine. Kas jätkatakse põhitegevust või on plaanis suuremad muutused?

Kindlasti jätkatakse põhitegevust.

22. mail paneb Harju Elekter Allika tööstuspargis nurgakivi Laohotell 2-le. Mida see endast kujutab?

Meil on Allika tööstuspargis mitu arendust. 2017. aastal valmis seal Laohotell 1. Nüüd reedel paneme nurgakivi Laohotell 2-le. Otsuse sinna investeerida tegime juba enne kriisi algust. Oleme otsustanud, et me ehitame Laohotell 2 lõpuni. See on meil tulevaste üürnikega peaaegu täidetud.

Allika tööstuspargis on ka Stera Techologies tehas, Eccua tehas ja Mati kalapood koos kalatehasega. Tegemist on areneva piirkonnaga Tallinna lähedal.

Milline võiks olla Harju Elekter teie nägemuses kümne aasta pärast?

Samamoodi juhtiv ja eelistatud elektri- ja automaatikaseadmete arendaja. Kindlasti on oluliselt rohkem oma tooteid ja rohkem lõppturgusid. Tänased lõppturud on valdavalt Põhjamaad: ajalooliselt eelkõige Soome, kasvavalt Rootsi. Tuleb suurendada turumahtusid väljaspool Põhjamaid. Harju Elekter peaks olema tunnustatud tööandja kõigis oma tegevuskohtades.

Mida te sooviksite oma ettevõtte kohta veel lisada?

Eks me esimene põhirõhk on see kriis, mis meieni jõuab viitega, edukalt läbi elada, säilitada töökohad, meie inimesed.

Kui ma kuus aastat tagasi Harju Elektrisse tulin, siis me olime kolm korda väiksem ettevõte. Kasv on olnud väga kiire ja väga ambitsioonikas, mis pole jätnud piisavalt aega ettevõtete lõpuni integreerimiseks kontserni.

Seetõttu oleme teinud otsuse minna kõikides riikides, kus me tegutseme, ühise Harju Elektri nime ja kaubamärgi alla. Täna on meil veel mitmeid kaubamärke, mida erinevates riikide kasutatakse.