Ajakirjandusinimesena jälgin mitte ainult seda, mida kirjutavad päevalehed ja Delfi või näitab televiisor, aga loen ka erinevate ametkondade väljatulistatud uudiseid. Nii kujuneb minu pilt ka tervishoiust.

Millised on olnud siis lähiaja terviseteemalised uudised?

Psüühikahäiretega inimeste osakaal kasvab

Sotsiaalministeeriumi aasta esimene pressiteade kuulutas, et tänavu saab psüühikahäirega inimeste abistamise valdkond 6,1 miljonit eurot lisaraha. Igati positiivne uudis, eriti arvestades, et senine aastaeelarve oli 45,9 miljonit eurot. Nii et kasv on suurem kui 10%.

„See võimaldab rahastada suuremas mahus erihoolekandeteenuseid, mis on suunatud psüühikahäirega inimestele, ning panustada enam teenuste kvaliteeti ja töötajate palkadesse,“ kinnitati pressiteates.

Teinegi uudis tuli samast vallast

2024. aastal saavad kohalikud omavalitsused psühholoogide palgatoetuse ja vaimse tervise teenustoetuse ning psühholoogide kutseaasta rahastamiseks 990 000 eurot toetust. Pole jälle paha. Taustaks on tarvilik aga teada, et samal ajal vajadus erihoolekandeteenuse järele aina kasvab. Viimase seisuga on erihoolekandeteenuse järjekorras ligi 2200 inimest.

Harjumaal soovib erihoolekandeteenuse kohta 862 inimest, neist ööpäevaringset erihoolekandeteenust 206. Peamine põhjus – psüühikahaigustega inimeste osakaal ühiskonnas aina kasvab.

Ülekaaluliste arv suureneb

Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas esimese, neljanda ja seitsmenda klassi õpilaste seas 2022. aastal läbi viidud õpilaste kasvu uuringu tulemused. Selle kohaselt oli 31% õpilastest ülemäärase kehakaaluga. TAI korraldatud uuringus osales pea 18 000 last 203 koolist. Nii et igati usaldusväärse valimiga uuring, mille tulemused näitavad, et Eesti õpilastest on liigse kehakaaluga iga kolmas poiss ja iga neljas tüdruk.

Liigse kehakaaluga õpilaste osakaal on suurenenud peamiselt rasvunud õpilaste osakaalu suurenemise tõttu. Kui 2016. aastal oli rasvunud esimese klassi õpilasi 10% ja ülekaalulisi 16%, siis 2022. aastal oli rasvunuid 12%, ülekaaluliste osakaal jäi samaks.

Ja kui me pole just viimseni välja surnud, siis tatsub Maarjamaal praeguste trendide põhjal ringi rasvunud vaimuhaigete kamp. Sünge perspektiiv nii või naa.

„Oleme TAI-s Eesti kõige nooremate kooliõpilaste kehakaalu uurinud nüüdseks kolmandat korda ja saame paraku öelda, et laste liigne kehakaal on üha rohkem levinud ning eriti murettekitav on rasvunud laste osakaalu tõus,“ kinnitas uuringu läbiviimist juhtinud TAI teadur Eha Nurk.

Kokaiin kõikjal

Viimatised reoveeproovid võeti linnades läinud aasta 8. novembril. Kui 2022. aasta uuringus oli linnu, kus kokaiini reovees ei leitud, siis 2023. aastal oli kokaiin juba kõikides linnades.

„Reoveeuuringud kinnitavad viimaste aastate trendi, et kokaiin on muutunud järjest kättesaadavamaks ja selle tarvitamine on levinud üle terve Eesti. Kokaiini tarvitamise tõus viimastel aastatel on väga murettekitav nähtus, mis toob tulevikus meie tervishoiusüsteemile tõsise lisakoormuse. Kokaiini tarvitamisel tekib kiiresti nii sõltuvus kui ka teised vaimse ja füüsilise tervise probleemid,“ kommenteeris TAI teadur Katri Abel-Ollo seda uuringut.

17 000 surnut

„Ligi 17 000 inimest on Euroopas surnud hüdroksüklorokviini tagajärjel, mida kirjutati välja esimese koroonalaine ajal.“ Sellise uudise avaldas Delfi teadusportaal Forte 6. jaanuaril. Pandeemia ajal kirjutati välja ravimit hüdroksüklorokviin (müüginimega Plaquenil), mille tagajärjel on nüüd tuhandeid inimesi surnud. Malaaria ravimiseks ette nähtud ravim võis Covid-19 pandeemia esimese laine ajal põhjustada kuues riigis ligi 17 000 surmajuhtumit.

Lisaks kasutatakse ravimit ravijuhendi järgi ka selleks, et ravida reumatoidartriiti, süsteemset ja diskoidset erütematoosset luupust ning nahakahjustusi, mille on põhjustanud päike või mis süvenevad päiksevalguse toimel. Seda ravimit tutvustas grupp tervishoiutöötajaid pandeemia ajal kui imeravimit. Mitu poliitikut on samuti ravimit soosinud: Prantsuse president Emmanuel Macron käis ravimitehases ja USA president Donald Trump soovitas ravimit 2020. aastal, teatades, et ta on seda juba võtnud.

Kas kestame 100 aastat?

Neid uudiseid lugedes mõtled tahtmatult: kas eesti rahvas rahvusena kestab ikka aastani 2124. Ehk veel 100 aastat. Või oleme välja surnud. Kui mitte narkootikumide ja muude mõnuainete ületarbimisse, siis valede ravimitega ravimise tõttu. Sest ka meditsiinipersonal on ületöötamisest väsinud, ei suuda määrata õiget ravi. Ja kui me pole just viimseni välja surnud, siis tatsub Maarjamaal praeguste trendide põhjal ringi rasvunud vaimuhaigete kamp. Sünge perspektiiv nii või naa.

Midagi on head ikka ka

Optimistlikke tundeid tekitavad hoopis teised uudised. 2022. aastal oli Eesti elanike oodatav eluiga sünnimomendil 78,1 aastat. Meeste oodatav eluiga oli 73,6 ja naistel 82,3 aastat, mis tähendab, et pärast koroona-aastaid on see näitaja taas tõusule pööranud. Optimismi tekitab teinegi näitaja: Statistikaameti andmetel elavad Eestis nüüd mehed tervena 57,9 ja naised 60,6 aastat.

„Pärast mõningast langust eelmisel kahel aastal on oodatav eluiga pöördunud taas kasvule ning oleme tagasi pandeemiaeelsel tasemel,“ märkis Statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg andmeid kommenteerides. Oodatav eluiga on pikem linnalistes piirkondades, eesti rahvusest ja kõrgemalt haritud elanikkonna hulgas. Kõige suurem varieeruvus on hariduse lõikes – kõrgharitud inimeste oodatav eluiga on 81,8 aastat, põhiharidusega inimestel üle kümme aasta vähem (71).

Eriti madal on oodatav eluiga põhiharidusega meeste hulgas (67,6). Maakondade võrdluses oli oodatav eluiga pikim Harjumaal ja Tartumaal (vastavalt 78,7 ja 79,2). Statistikaametiga sama suundumust kinnitab ka TAI korraldatud õpilasuuring. Ülekaalulisi lapsi on vähem Harju- ja Tartumaal, kus on rohkem võimalusi sportimiseks. Kas elada uskudes negatiivseid või positiivseid uudiseid? Minu arvamus – tähelepanu väärivad mõlemad. Ja neist õige järelduse tegemist. Ainult siis saame elada kaua ja tervena.