Et vabariigi valitsus lisas oma novembri lõpus toimunud istungil esmatasandi tervisekeskuste investeeringute kavasse ka Keila ja Maardu, kerkib Harjumaale lähiaastatel 11 uut tervisekeskust. Kõik neist ei saa olema uued hooned, mõnes kohas renoveeritakse vana perearsti- või tervisekeskus.

Plaanide järgi peaksid uued tervisekeskused valmima paari aasta jooksul. Nii mõnigi uus keskus on aga kas varem valmis saanud või saamas. Nii näiteks on sotsiaalministeeriumi kavas märgitud, et Laagri tervisekeskus valmib järgmisel aastal, tegelikult avati see aga juba tänavu oktoobri alguses. Üsna pea, 17. detsembril aga avab uksed uus Kehra tervisekeskus.

Saue valda kerkib ka teine uus tervisekeskus, seda Saue linna. Ülejäänud riigi poolt doteeritavad keskused paiknevad Maardus, Loksal, Kose, Viimsis, Sakus, Tabasalus ja Keilas.

Euroopa Regionaalarengu Fondist kaetakse tervise- ja tööministri poolt heaks kiidetud tervisekeskuste ehitamisprojektide kuludest kuni 75 protsenti. Seda toetust said taotleda perearstid, kohalikud omavalitsused, haiglavõrgu arengukava haiglad ning eriarstiabi osutajad. Harjumaal olid enamjaolt taotlejateks omavalitsused.

Esimene pääsuke

Uutes tervisekeskustes, mille ehitamist või renoveerimist riik toetab, peavad tingimuste järgi töötama mitu perearsti ja pereõde, lisaks koduõde, füsioterapeut ja ämmaemand ning, kus vaja või võimalik, ka teised spetsialistid.

Näiteks Saue vallas Laagris, kus esimesena Harjumaal uus tervisekeskus valmis sai, on koos perearstid ja pereõed, ämmaemand ja füsioterapeut. Lisaks on majas ruumid logopeedile, psühholoogile, sotsiaaltöötajale ja lasteakaitsetöötajale. Samas hoones on ka apteek ja hambaravi. Uus tervisekeskus läks maksma 1,8 miljonit, millest riik kattis 690 000.

Laagri tervisekeskus avati 2. oktoobril. 

Võrreldes endise olukorraga, on muutus märkimisväärne – enne uue keskuse rajamist olid Laagris vaid perearstid, kes jagasid omavahel 200 ruutmeetrit toonases Saue vallamajas.

Saue valda rajatakse ka teine tervisekeskus. Abivallavanem Andres Kaarmanni kinnitusel avatakse Saue linnas uus tervisemaja järgmise aasta juulis. Hoonet ehitab Vanalinna Ehitus ning hinnaks on 1,3 miljonit eurot.

“Saue tervisekeskus tuleb kahekorruseline. Esimesel korrusel on fuajee koos registratuuriga, protseduuride ruumid ning tööruumid neljale perearstile ja pereõele. Teisele korrusele on planeeritud ruumid koduõele, logopeedile, füsioterapeudile, ämmaemandale, sotsiaaltöötajale, lastekaitsetöötajale ja psühholoogile,” rääkis Kaarmann.

Naabrid Harku vallas plaanivad uue tervisekeskuse Tabasalus avada järgmise aasta suvel.
Sinna on plaanitud ruumid perearstile, hambaravile, ämmaemandale, füsioterapeudile ja koduõele ning apteegile, psühholoogilistele ja sotsiaalnõustamistele ning teraapiate jaoks.

Kehras varsti valmis

Järgmine tervisekeskus Harjumaal aga avatakse Anija vallas Kehras, kus avamispidustused on sätitud 17. detsembrile. Abivallavanem Marge Raja ütles, et uut maja ei ehitatud, vaid renoveeriti vanad ruumid. Tervisekeskuses hakkavad tööle kolm perearsti, neli pereõde, ämmaemand, füsioterapeut ning psühholoog. Juurde otsitakse veel kahte pereõde.

Rae vallas Jüris valmib järgmise aasta lõpuks aga lausa kolmekorruseline tervise- ja kiirabihoone. Rae vallavanem Mart Võrklaeva sõnul plaaniti tervisekeskuse ehitusega alustada tänavu, kuid arhitektuurivõistlusel esikoha pälvinud ideekavandi projekteerimise eest küsis Innopolis Insenerid OÜ kordades kõrgemat hinda, kui oli ette nähtud konkursi lähteülesandes. Edu ei toonud ka läbirääkimised teise koha pälvinud bürooga Boa OÜ.

“Töövõtulepingu allkirjastamiseni jõuti alles tänavu aasta jaanuaris. Töösse läks kolmanda koha preemia saanud ideekavand,” ütles vallajuht.

Uue tervisekeskuse esimesel korrusel hakkavad paiknema registratuur, apteek, füsioteraapiakabinetid, psühholoog, ämmaemand, koduõde ja hambaravi. Kiirabi on paigutatud hoone esimese korruse kagunurka. Teisel korrusel on perearstikeskus, kolmandal tehnilised ruumid.

Rae vald vedas tükk aega kaigast riigiga, et toetataks ka tervisekeskuse rajamist Peetri piirkonda. Tervise- ja tööministri määrusest, mille põhjal toetust jagatakse, jäeti aga Peetri toetusele kvalifitseeruvate tõmbekeskuste nimekirjast välja. Vallal endal pole piisavalt raha, et Peetrisse tervisekeskust ehitada.

Viimsis veel venib

Kõikjal ei raja uusi tervisekeskusi omavalitsus. Näiteks Viimsis vallas küsis Haabneeme keskuse rajamiseks Fertilitas. Viimsi Fertilitase günekoloog Ivo Saarma ütles Harju Elule, et tervisekeskuse valmimise lõpptähtaeg lükkub edasi võrreldes algselt kavandatuga, kuna kevadel läbiviidud ehitushange nurjus, sest ehitustööde maksumus võrreldes projektis kajastatuga oli liiga kõrge.

“Plaanime väljakuulutada uue hanke tervisekeskuse ümberprojekteerimiseks ning ehitaja leidmiseks ning usume, et keskus valmib hiljemalt 2021. aasta alguses,” lausus Saarma.

Saku tervisekeskuse kavand. 

Hiljuti valis uue tervisekeskuse kavandi välja Saku vald. Kahekorruseline hoone ehitatakse Saku alevikku. Abivallavanem Tanel Ots selgitas septembris, et kuigi suurte tervisekeskuse ehituslaines on Saku teistest Harju omavalitsustest ehk veidi maha jäänud, ei kiirustatud seetõttu, et vald tahtis keskusehoonet kui mitmefunktsionaalset maja. Hoonesse tuleb seitse vastuvõturuumi perearstidele, kaheksa ruumi pereõdedele, kolm protseduuriruumi ning koduõdede ja ämmaemandate toad. Oma toad saavad ka füsioteraapia, hambaravi ja apteek.

Keskuse ehitus algab järgmisel aastal ning see läheb maksma ligi poolteist miljonit eurot.