Pühapäeval, 8. detsembril avati Riisipere ja Turba vahel Eesti kiireim raudteelõik, millel saavad rongid sõita kuni 140 km/h. Viimati toimis toonases Nissi valla asulas regulaarne rongiliiklus septembril 1995. Kogu Eestis rajati viimati uus raudtee aga kaheksa aastat tagasi Koidula piiripunktis.

Üle kuue kilomeetri pikkusel uhiuuel lõigul hakkab rong sõitma kuni 11 korda päevas, teatas Eesti Raudtee. Kohalike poolt kaua oodatud raudtee avasid ajaloolist esimest sõitu kaasa tehes peaminister Jüri Ratas, majandus- ja taristuminister Taavi Aas, Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee ja Elroni juhatuse esimees Merike Saks.
Vanikutega ehitud rong väljus Balti jaamast pühapäeval kell 10.04 ja saabus sihtjaama kell 11.12. Seega kulus sõidule vaid veidi üle tunni.

Rongi tervitasid Turba jaamas sajad kohalikud ning külalised. Esines laulukoor ning hüüti rõõmsalt “Tere, Turba! Järgmine peatus Haapsalu!”. Uudistamist, pildistamist ning tutvumist jätkus palju. Viimati nähti reisirongi Turbas 22. septembril 1995, kui Haapsallu sõitis viimane diiselrong. See oli kurb päev ning punane diisel oli kaunistatud leinapärgadega. Elektrirongi pole aga Turba raudteejaamas iialgi peatunud.

Millal jõuame Haapsallu?

Kontsert ning kõned peeti Turba vanas rahvamajas. Huviliste ja tervitajate hulk tahtis saali lõhki ajada. Loomulikult esinesid puhkpilliorkester Nissi Trollid, keda juhatab Tõnu Sal-Saller ning kohalikud lapsed.
Aeg oli kõnedeks. “Palju räägitakse keskkonnahoiust ja kliimaneutraalsusest. Elektriraudtee ongi selle kõige parem näide,” ütles peaminister Ratas pidulikul päeval. Lubaduste andmine on valitsusjuhi sõnul keeruline. Kuid ikkagi vaatas ta tulevikku. “Riisipere-Turba lõik peab jääma heaks ning positiivseks esimeseks etapiks pikal teekonnal. Et raudtee läheks edasi Ristini, Taeblani, Haapsaluni ja lõpuks Rohukülani. Ilusat ja armast teist adventi! Viimati ehitati Eestis täiesti uut raudteed aastal 2011, kui valmis Koidula piiripunkti tee. Nüüd lisandus üle kuue kilomeetri teed,” ütles Ratas.

Ka majandus- ja taristuminister Taavi Aas rääkis, mis tehtud ja mida lähiaastad toovad. “6,3 kilomeetrit on riigile väga väike samm. Aga suur hüpe Lääne-Harju ja Läänemaa rahvale. Maanteed on talviti libedad, kuid rongid libedat ei karda! Rongiliiklus on kiire, mugav ja ohutu,” ütles Aas saalitäiele rahvale.
Uue aasta riigieelarves on nähtud ette 2 miljonit eurot raudtee projekteerimiseks ja uuringuteks. Samuti maade omandamiseks ning ettevalmistusteks ja seda kuni Rohukülani. “See töö võtab aega ehk 2–2,5 aastat. Siis saab alustada ehitushankega liinil Turba-Haapsalu-Rohuküla,” ütles Aas.

Nissi kant muutus ääremaaks

Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee kiitis häid emotsioone. “Hea tunne oli istuda Tallinnas rongile ja sõita Turbasse. See on suur asi mitte ainult alevikule, vaid kogu ümbrusele. Ehk Riisipere, Nissi ja Ellamaa kandile,” rõõmustas raudteejuht. Ta meenutas suurt toetust Saue vallalt ja kohalikelt elanikelt. “Keskkonnamõjude hindamise arutelul oli küsimus nr 1: millal raudtee valmis saab?,” ütles Laidvee. “Usun, et koostöö jätkub ka edaspidi Saue ja Lääne-Nigula valdade ja Haapsalu linnaga. ”

Haapsalu linnapea Urmas Sukles veel rongiga kodulinna ei saa, kuid ta ütles, et vaadates elektrirongil nime Turba, oli tal silme ees hoopis Haapsalu ja Rohuküla. “Aita Mölder on viimasel ajal igal aastal 22. septembril kutsunud rahvast jaama rongi ootama. Läänemaa ärimehed on palju panustanud ning tuli hõõgub pidevalt,” rõõmustas Sukles.

Suure Saue valla volikogu juhtiv Saue ekslinnapea Harry Pajundi meenutas kurba päeva 24 aastat tagasi. Siis lõppes reisirongiliiklus Riisipere ja Haapsalu vahel. “Väikesele Nissi vallale võrdus see ääremaastumise katastroofiga. Nüüd kui oleme üks suur ehk neljast osast koosnev Saue vald. Raudteel saab sõita piirist piirini ehk Laagrist Turbani,” rõõmustas Pajundi.

Põllumees ja endine Nissi volikogu esimees Juhan Särgava mäletab ka hästi tee sulgemist ja ülesvõtmist. “Raudtee tegutses 99 aastat ja äkki suleti. Siis tulid noored mehed ja rääkisid volikogus plaanidest ühendus taastada. See tundus toona uskumatuna,” ütles Särgava.

Ehitus Turbasse

• Valitsus kiitis Turba-Riisipere raudteelõigu ehitamise heaks 2017. aasta mais täiendavate taristuinvesteeringute programmi raames ning see on esimene etapp kavandatavast Haapsalu raudtee taastamisest.
• Trassile ehitati lisaks raudteele ka kaks torusilda, üks truup ning remonditi ära Veetõusme teel olev raudteeviadukt. Riisipere-Turba raudtee ülesõidukohad on Nissi teel ja Kivitammi teel – mõlemad varustatud fooride ja tõkkepuudega.
• Otsesed ehitustööd raudteelõigul lõppesid selle aasta sügisel, novembris paigaldati ja testiti ülesõitude automaatikat ning integreeriti Riisipere jaama uue liiklusjuhtimissüsteemiga. Paralleelselt raudtee ehitusega ja lõigule uute liinide paigaldamisega rekonstrueeriti osaliselt ka olemasoleva Riisipere jaama kontaktliin.
• Äsja avatud lõigul on elektrirongi kontaktliini pikkus 6,3 kilomeetrit. Pinnasetööde maht ulatus 85 000 kuupmeetrini ja 12,2 kilomeetri rööbaste alla asetati 11 200. Ehituseks kulus 500 vagunitäit killustikku.

Haapsalu raudtee algus, hääbumine ja hetkeseis

• 1872 – Balti Raudtee Seltsi esimene plaan ehitada Keila-Haapsalu tee.
• 1902 – keiser Nikolai II rahuldas Haapsalu linnavalitsuse taotluse tee rajamiseks.
• 1905 november – liini ametlik avamine. Ajutine liiklus algas juba detsembris 1904. Valmis ka suurejooneline Haapsalu raudteejaam koos keisripaviljon.
• Esimese maailmasõja ajal ehitati raudtee Rohukülani, kuid see liin võeti üles juba 90-ndate keskel.
• Keila-Haapsalu raudtee pikkus oli 77,4 kilomeetrit. Aastaks 1981 elektrifitseeriti 24,6 kilomeetrit Keilast-Riisipereni.
• Viimane reisirong Haapsallu sõitis 22. septembril 1995. Edaspidi jäi vaid kaubavedu, mis kestis 1997. aasta lõpuni.
• 2004. võeti tee Riisiperest Haapsaluni üles, elektrirongid sõitsid vaid Riisipereni.
• 2018. jaanuaris algas Riisipere-Turba lõigu ehitus, regulaarne liiklus algas 8. detsembril.