Pärast seda, kui Harju Elu oli avaldanud 19. märtsil artikli “Miks lõpetas Maardu bussifirma Temptrans pankrotiga?”, võttis ajalehega ühendust Muugal elav 61-aastane bussijuht Aarne Saar, et omalt poolt ettevõtte riukaid paljastada.

Saar sõlmis AS-iga Temptrans töölepingu 14. juulil 2017. Mehe ülesandeks sai bussijuhina Tallinna-Kiievi liini teenindamine. Buss väljus Tallinnast kolmapäeva hommikul kell seitse, tegi peatuse Pärnus ja sõitis sealt Läti ning Valgevene kaudu Ukrainasse, kus Kiievisse jõuti neljapäeva hommikul seitsme paiku. Tagasisõitu Kiievist alustas buss laupäeval kell kaksteist. Seegi sõit kestis ligikaudu 24 tundi.

60-kohalise Volvo Jonckheere bussi peamisteks reisijateks olid Ukraina võõrtöölised. Kohe ilmnesid ka Temptransi eripärad.

Must palk ja võltsitud sõidumeerikud

Saare töölepingus oli ametlikuks kuupalgaks ette nähtud 505 eurot brutopalka ehk siis 433,54 eurot netopalka. See laekus pangaarvele.

Ametlikule kuupalgale lisandus 320 eurot päevarahasid mustalt ümbrikus. Nimetatud rahade eest tuli kuus neli korda Kiievisse ja tagasi sõita.

Eesti seadused näevad ette, et bussijuht ei tohi ööpäevas roolis olla rohkem kui üheksa tundi. Seega oleks Temptrans pidanud 24-tunnise sõidu puhul rakendama kolme juhti, kuid tegelikult oli neid bussis vaid kaks – Saar ja tema paarimees.

Kolmanda juhi sõidumeerik tekitati juurde nii, et sellele kirjutati lihtsalt suvaline nimi. Nii näiteks on 28. septembri 2017 sõidumeerikul Temptransi Tallinna-Kiievi bussijuhiks märgitud Dmitro Gricak Novjarilov – mees, keda bussis ei olnud.

Probleemiks oli seegi, et Tallinna-Kiievi-Tallinna sõitude ajal kippusid bussist kaduma Saare isiklikud asjad nagu ergonoomiline kaelapadi, sussid ja Ipad.

Sellega Temptransi eripärad aga veel ei lõppenud.

Arvukalt altkäemakse

“Mulle anti teise mehe “obrazets” ette, kes seda liini varem oli sõitnud,” jätkab Saar. Selle “obrazetsi” ehk aruandelehe peal oli kirjas, kui palju ühte või teist ametnikku määrida tuleb. Õige pea pidi ta ise sellist “obrazetsi” täitma, nagu on näha näiteks 29. novembrist 3. detsembrini 2017 toimunud Tallinna-Kiievi-Tallinna komandeeringu aruandelehelt.

Dmitro Gricak Novjarilovi nimele võltsitud sõidumeerik 28.09.2017 

Nii tuli Valgevene transpordipolitseinikule anda 10 dollarit altkäemaksu, et ta ei hakkaks bussi kontrollima. Ukraina passikontroll sai 5 dollarit, Ukraina toll 5 dollarit, Ukraina piirivalve bussiülevaatus 5 ja Ukraina tolli bussiülevatus 5 dollarit altkäemaksu.

Rahavahetuseks pangas oli Temptransi bussijuhile ette nähtud 65 dollarit. Ukraina piiriületuse eest tuli maksta 190 grivnat. Need mõlemad asjad olid Saare sõnul siiski ametlikud.

Tagasi Eestisse sõites määrimine jätkus. Ukraina passikontroll sai 5 dollarit, Ukraina toll 5 dollarit, Ukraina piirivalve bussiülevaatus 5 dollarit, Ukraina tolli bussiülevaatus 5 dollarit ja Valgevene transpordipolitseinik 10 dollarit altkäemaksu. Tagasisõidu eripärana anti Läti piirivalvele 10 eurot ja Läti tollile 10 eurot altkäemaksu.

Käsud ja raha altkäemaksudeks sai Saar enda sõnul nii Temptransi peadispetšerilt Larissalt kui ka tegevjuhilt Katerina Klorenilt. “Kui sa sellega nõus ei olnud, siis tööd ei saanud,” ohkab mees.

Lisaks Tallinna-Kiievi liinidele teenindas Temptrans ka Tallinna-Peterburi, Tallinna-Minski ja Tallinna-Pihkva liini. “Võib arvata, et ka nende puhul rakendati sama skeemi,” ütleb Saar.

Ja jäädigi teele

Piirivalvurite ja bussiülevaatajate määrimisel olid tõsised tagajärjed. “Bussi üle ei vaadatud, nii nagu peab. Viimane reis, mis mul Temptransiga Kiievist Tallinnasse oli, me jäimegi tee peale. Käigukast ütles üles,” tunnistab Saar.

Saar sõitis Kiievist välja 3. jaanuaril 2018. Rike ilmnes Lätis peale Daugavpilsi 4. jaanuari öösel kella nelja-viie ajal. “Buss oli pilgeni ukrainlasi täis. See oli ju pühade aeg. Kuna käigukast ütles üles, ei saanud bussi töös ja soojana hoida. Läks päris mäsuks. Kutsuti kohalik politsei, see viis ukrainlased lähedale kirikusse sooja,” meenutab bussijuht kriisiolukorda.

Kuidas kriisiolukord lahenes? “Helistasime Tallinnasse, sealt saadeti teine buss. See jõudis päeval kohale. Inimesed olid ikka päris vihased. Ukraina inimesed, kui nad on purjus…,” jätab Saar lause lõpetamata.

Juhid juhtideks, aga Temptransi dispetšerid tegid ropult vigu. Nad ei saanud sinust aru.

“Siis oligi kõik. Siis võeti mind Tallinna-Kiievi-Tallinna liinilt maha,” ütleb Saar.

Otsekohene mees meenutab ka, et lisaks Tallinna-Kiievi-Tallinna liini teenindamisele oli ta seoses 2017. aasta kohalike valimistega sõidutanud Maardus Temptransi bussiga linnapea Vladimir Arhipovit.

Temptransi altkäemaksude aruandeleht perioodist 29.11.–03.12.2017. Fotod Andres Tohver 

“Tegin valimisreklaami. Sõitsin bussiga, tema oli bussis. Iga kord oli buss erinevaid inimesi täis ja sõitis mööda Maardu piire – käisime teisel pool Peterburi teed mõisas, Muugalt läbi Kabelikivisse jne,” meenutab ta.

Need sõidud maksis kinni Maardu linnavalitsus. “Sõite oli üksjagu,” ütleb Saar, kelle väitel olid Maardu linnavalitsus ja Temptrans omavahel läbi põimunud.

Õiglase palga nimel kohtusse

Saar sõitis mõned nädalad ka Tallinna-Rohuneeme liini. Seal oleks brutopalgaks olnud kõigest 505 eurot kuus ja ilma päevarahadeta. Mees pöördus 2018. aasta jaanuaris Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu poole.

Ametiühingust teatati, et vastavalt sõitjateveo üldtöökokkuleppele ei tohtinud täistööajaga töötava bussijuhi miinimumkuupalk olla 2017. aastal väiksem kui 835 eurot bruto, alates 2018. aasta algusest väiksem kui 895 eurot bruto. Mees nõudis Temptransilt palka juurde, mis viis aga töölepingu lõpetamiseni 20. jaanuaril 2018.

Nüüd pöördus Saar töövaidluskomisjoni, et saada vaheraha varasemalt maksmata jäänud palga arvelt. Töövaidluskomisjon mõistiski Temptransilt Saare kasuks välja vaheraha, kuid firma sellega nõus ei olnud ning pöördus kohtusse.

Harju maakohus otsustas 25. aprillil 2019, et Temptrans peab maksma Aarne Saarele saamata jäänud töötasu 1900,93 eurot, kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitist 149,34 eurot, välislähetuse päevaraha 320 eurot ning lisaks veel hüvitist 417,5 eurot – ühtekokku 2787,77 eurot.

Tallinna ringkonnakohus kinnitas 30. oktoobril 2019 üldjoontes Harju maakohtu otsuse, kohustades Temptransi maksma Saarele lisaks juba välja mõistetud summadele ka viivist, ehkki ei täpsustanud, kui palju.

Riigikohus otsustas aga 15. juunil 2020, et kuna Aarne Saar ei olnud Temptransis töötamise ajal Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu liige ja kuna Temptrans ei olnud liitunud Autoettevõtete Liiduga, siis jäetakse Saare töötasu ja puhkusehüvitise nõuded rahuldamata.

Tõsi, selle otsusega ei nõustunud riigikohtunikud Henn Jõks ja Kai Kullerkupp. “Aga kuna nemad jäid vähemusse, siis otsustati, et minu nõue on alusetu ja mina selle eest raha ei saa,” ohkab Saar.

Riigikohus mõistis Saare kasuks välja vaid ühe komandeeringu rahad, mis Temptrans oli jätnud maksmata – 320 eurot –, kuid mehe kanda jäid kohtukulud – ligemale tuhat eurot.

Bussijuhiks enam ei võeta

“Ja pärast seda ei saagi enam bussijuhina tööd. See tuli ju igalt poolt välja, et ma pöördusin tööandja vastu kohtusse,” kurdab Saar, kes kujunenud olukorras on sunnitud keerama kalluri rooli.

Paradoksaalne küll, aga varasemad Temptransi töötajad on praegu valdavalt AS Sebe töötajad. “Sebe alustas ju Tallinna-Maardu liinide teenindamist. Sinna läks Tallinna osakonna juhatajaks Juri Jegorov, kes oli Temptransi juhtkonnas. Kõik need Temptransi umbkeelsed dispetšerid ja bussijuhid, kes ei valda eesti keelt, võttis ta kaasa,” väidab Saar.

“Juhid juhtideks, aga Temptransi dispetšerid tegid ropult vigu. Nad ei saanud sinust aru. Tõin neid asju seal välja ja lõpuks pidin sealt ära tulema,” ohkab Saar, kelle sõnul valdas Temptransi seltskonnast enam-vähem normaalsel tasemel eesti keelt kümme protsenti. “See Jegorov ei mõika üldse eesti keelt.”

Saar juhtis nimetatud probleemide osas tähelepanu Sebe juhatuse esimehele Üllar Kaljustele. “Aga kõik see seltskond töötab Sebes edasi,” lisab ta.

Küsimused, millele Juri Jegorov ei vastanud

• Temptransi buss sõitis Tallinnast Kiievisse tavaliselt 24 tundi. See oleks eeldanud kolme bussijuhi kasutamist, aga juhte oli vaid kaks, kolmanda juhi sõidumeerik võltsiti juurde. Miks seda tehti?

• Temptransi juhtkond nõudis bussijuhtidelt ka altkäemaksude andmist Valgevene, Ukraina ja Läti piirivalvuritele. Miks juhtkond seda vajalikuks pidas?

• Miks maksis Temptrans bussijuhtidele osa raha mustalt?

• Miks valdav osa Temptransi bussijuhtidest ja dispetšeritest eesti keelt ei osanud?

Kommentaar, Jelena Katsuba, Maardu linna pressiesindaja

Maardu linn korraldas suvel 2017 oma kodukoha tundmisele ja inimestes kohaliku identiteedi tugevdamisele suunatud ekskursiooni läbi märkimisväärsete kohtade, millel on oluline koht Maardu ajaloos (st Rootsi-Kallavere küla muuseum, endine Fosforiiditehas, Muuga kabelikivi, Maardu järve piirkond, Maardu mõis ja Rebala karjäärid. Ekskursiooni vastu oli meeletu huvi ning pidime korraldama mitu samasugust ekskursiooni, et kõik soovijad saaksid sellest osa võtta. www.facebook.com/MaarduLinn/posts/1436820703076134.

Valimispäeval transportis Maardu linn Muuga elanikke Muuga Aedlinnast (Maxima X kauplus, Altmetsa tee 1) Maardu linna valimisjaoskonda nr 3 (Vaba Aja Keskus, Keemikute 12b), sest Muugal ei olnud oma valimisjaoskonda ning Muuga inimesed pidid hääletama VAKis. Kokku oli kolm väljumist sinna ja tagasi.

Mõlemal korral oli linnal tellitud Temptransi buss, kuid Keskerakonna või poliitilise agitatsiooniga ei olnud ega saanud olla mingit pistmist.

Intervjuu

Kui palju AS Temptransi töötajaid on viimase kahe aasta jooksul AS Sebe ridadesse üle tulnud?

Üllar Kaljuste, AS Sebe juhatuse liige: Numbrit kindlasti öelda ei suuda. 2019. aasta juulist, kui AS Sebe alustas põhjasuuna liinide teenindamist, alustasid ka üsna mitmed endised Temptransi juhid töösuhet AS Sebega. Samuti olen teadlik, et endiseid Temptransi juhte läks 2019. aastal tööle TLT-sse ning Temptrans ise jäi teenindama veel mõningaid väikebussi kommertsliine. AS Sebe ei ole teinud statistikat, palju töötas varasemalt AS Temptransis bussijuhte ning palju siis neist on viimase kahe aasta jooksul meile tulnud ja palju ka juba ära läinud.

Millal sai Juri Jegorov AS Sebe Tallinna osakonna juhatajaks? Mis põhjustel?

Juri Jegoroviga algas töösuhe 2019. aasta maikuus. AS Sebel oli vajadus osakonna käivitamiseks ja juhtimiseks leida piirkonda ja olusid tundev pädev isik ning selleks osutus 2019. aastal otsuseid tehes parima valikuna Juri Jegorov.

Kas AS Sebe ridades töötavad ka Temptransi endine tegevjuht Katerina Kloren ja peadispetšer Larissa?

Ei tööta.

Kuidas on lood Temptransist Sebesse üle tulnud töötajate eesti keele oskusega?

Oskused on erinevad ja jällegi ei oska välja tuua statistikat. Peame keeleoskust oluliseks, aga samas tõdeme, et bussiliinid suunaga Maardu-Tallinn pigem eeldavadki bussijuhilt head vene keele oskust.