Kui öeldakse, et esimene lumi tuleb ikka ootamatult, siis tänavu vastas see tõele – novembri esimestel päevadel nii tihedat ja pikka lumesadu ja korralikke külmakraade siinkandis enam tihti ei kohta. Teehooldajad aga teadsid ähvardavast lumesajust ette ning olid võitluseks jäise ja lumise teega valmis.

Töiselt, väga töiselt, aga me tulime toime, kinnitab Nordeconi teehoolde juht Mati Kaimer vastuseks küsimusele, kuidas lumine ja külm novembri algus teehooldajatel möödus. „Üllatusena see meile ei tulnud, me olime juba varem valmis, kuigi lund tuli palju ja rohkem kui viimastel aastatel. Juba enne lume tulekut olime teinud 3-4 puistet,“ räägib ta. „Tänasel päeval on meile abiks prognoosid mida saame Teede Tehnokeskus ASilt.“

Teeolude prognoosiga saavad hooldajad näiteks 12 tundi ette teada, mis eesoleval päeval või ööl juhtuma hakkab, mis kell peab valmisolek kõige suurem, millal algab sadu või muutuvad teeolud.
Prognoosid ei ole kunagi 100% täpsed, aga seda ei saagi nõuda. 50/50, pakub Kaimer täpsuseks. „Meil ei ole need veel päris sellisel tasemel nagu Soomes, aga oleme järele jõudmas,“ ütleb ta. „Hooldetehnikaga oleme aga väga tugevad, pole Põhjamaadest ükski gramm maas.“

Novembri esimestel päevadel pandi ennustusega täppi ja seega olid ka teehooldajad suureks sajuks sada protsenti valmis, kinnitab Kaimer.

Seisunditasemele 3 või 3+ vastav tee. 

Mõõdetakse haardetegurit

Kui teehooldajad on valmis ja teevad oma tööd, nagu lepingud ette näevad, siis sõidukijuhid sama valmis ei ole. Nii juhtus esimestel lumistel päevadel Harjumaal paarsada liiklusõnnetust, millest enamus olid õnneks kergemad plekimõlkimised või teelt väljasõidud. Peamisteks põhjusteks on sellistel juhtudel suverehvide kasutamine või suviste sõiduvõtete kasutamine. Nii näiteks sõitis üks suverehvidega auto tagant sisse lume- ja libedusetõrjet teinud puisturile, kuid ei nõustunud süüd omaks võtma.

Seisunditasemele 2 vastav tee. 

Talvel ongi teed libedamad, ja inimesed peavad sellega harjuma, nendib maanteeameti põhja regiooni hooldevaldkonna juht Raido Randmaa. Eriti tähelepanelik tasub olla madalama seisunditasemetega teedel, kus seisunditaseme nõuded on madalamad kui suurtel maanteedel.

Kui siiani oli Eestis kõrgeim seisunditase 3, mis tähendas, et teehooldaja peab tagama lume kriitilise paksuse (kohev lumi 4 cm, lörts 2 cm) viie tunni jooksul ning nõutava

Seisunditasemele 1 vastav tee. 

haardeteguri nelja tunniga, siis tänavu kehtestas maanteeamet seisunditaseme 3+, mille eesmärk on, et libedusetõrje muutuks kaks korda kiiremaks. Uus tase kehtestati riigi suurematel põhimaanteedel, Harjumaal asub või läbib maakonda neist viis: Narva, Tartu, Pärnu ja Paldiski maantee ning Tallinna ringtee. Randmaa sõnul määratakse nõutavad seisunditasemed liiklustiheduse järgi. 3 või 3+ määratakse tasemeks teedel, kus liigub rohkem kui 3000 autot ööpäevas või kui on tegu riigi põhimaanteedega.

Haardetegurit mõõdavad ja kontrollivad teedel maanteeameti spetsialistid, kellel on selle jaoks spetsiaalsed mõõdukid. Kui näiteks suvel on kuiva asfaldi puhul teguriks 0,5-0,8, siis talvel nõutakse kõrgeima tasemega teedel teguriks 0,3. Mati Kaimer toob näiteks, et taolise haardeteguriga teel kingadega enam tavalise tempoga kõndida pole võimalik. „Suverehvide jaoks on viimane piir 0,4 ehk märg asfalt,“ ütleb ta. „Talvel ongi teed libedad, selle vastu ei saa kuidagi. Ka märg tee on libe. Tee haare langeb juba sügisel. Silmaga pole see eristatav.“

Öösel tase langeb

Nagu öeldud, on Harjumaal viis 3+ tasemega maanteed, kus reageerimisaeg libedusetõrjeks päevasel ajal on teehooldajate jaoks kaks tundi. Madalama klassiga teedel, näiteks väiksema liiklusega (kuni 3000 autot ööpäevas) tugi- ja kõrvalmaanteedel tuleb liiklejatel arvestada, et teehooldajatelt nõutud reageerimisaeg on märksa pikem. Libedusetõrje võib seal aega võtta vastavalt seisundinõetele 8-12 tundi, lume lükkamine 12-24 tundi.

Raido Randmaa sõnul on öisel ajal, kui liiklus väiksem, ka seisunditasemed madalamad. Seega peaksid öised liikujad arvestama, et jäite ja lumesaju puhul tuleb olla ettevaatlikum kui päeval, sest 3+ seisunditase langeb öösel seisunditasemele 3.

Mati Kaimeri sõnul tehakse libedusetõrjet vastavalt vajadusele ja siin on suureks abiks väljastatav ilmaprognoos. Lääne-Harjumaal, kus Nordecon teid hooldab, on ettevõttel kaks patrulli, kes teeolusid jälgivad ning annavad teada, kas kuskil on vaja reageerida. „Kui on jäiteoht, siis puistame märja soola juba enne maha, et ei tekiks jääd,“ ütleb ta.

Kaimeri sõnul on teehooldaja jaoks parim talv stabiilselt külm (5-10 miinuskraadi) ja kuiv. Kui külma on üle kümne kraadi, siis hakkab sool oma mõju kaotama. „Kohtades, kus haare muutub halvemaks, näiteks ärapöörded, kasutame puistematerjali,“ ütleb ta.

Raido Randmaa sõnul on Eestis kinnitatud seisunditasemed ja nõuded teehooldajatele sarnased, mis Soomes ja mujal Põhjamaades. Seega ei tasu liiklejatel loota või arvata, et teedel libedust ja lund tulevikus ei esine. „Talihooldele on kehtestatud nõuded, millele tee peab vastama, talveolud ei ole kunagi võrreldavad suveoludega,“ ütleb Randmaa. „Talvel ei tasu sõitma minnes arvestada sama sõiduajaga kui suvel. Isegi kui on kuiv, võivad ilm ja olud väga kiiresti muutuda.“

Üks suurem muutus liikluskorralduses on maanteeametil siiski plaanis. Nimelt pannakse järgmise aasta lõpuks Tallinna-Pärnu-Ikla maanteele üles elektroonilised liiklusmärgid, kus saab vastavalt teeoludele piirkiirust muuta. Seega peab talvel lumisel ja külmal ajal, või miks mitte ka suvel paduvihmaga olema valmis, et maanteel kehtib tavalisest madalam piirkiirus ning reis võib rohkem aega võtta.

Mitmel teel muudeti seisunditasemeid

Maanteeameti põhja regiooni hooldevaldkonna juht Raido Randmaa sõnul võrreldi eelmisel aastal maanteeametis teedele kehtestatud seisunditasemeid ning liiklussagedust ning sellega tuli välja, et nii mõnelgi teel on kehtestatud kas liiga kõrged või liiga madalad tasemed. Muudatusi tehti ka Harjumaa teedel.
• Teed, kus oli varem seisunditase 2 (libedusetõrje nõutav 8 tunniga, lumekihi paksus max 8 cm 12 tunniga), kuid nüüd kehtestati seisunditase 1 (vastavalt 12 tundi ja 10 cm 24 tunniga): Maardu mõisa tee, Valgejõe tee, Kuusalu-Valkla, Saula-Kurena, Kolu-Kurena, Kurena tee, Vardja-Ravila, Kose-Ravila-Nõmbra, Jõgisoo, Jõgisoo II, Kanama-Jõgisoo, Valingu-Jõgisoo, Tõdva-Nabala, Kirdalu tee, Tagadi-Kurtna, Püha-Alliku, Opmani tee, Kangrumetsa tee.
• Teed, kus oli varem seisunditase 1, kuid nüüd kehtestati seisunditase 2: Hüüru-Alliku-Saue, Assaku-Jüri, Veski tee, Raeküla tee, Võsu-Kotka.
• Teed, kus oli varem seisunditase 2, kuid nüüd kehtestati seisunditase 3 (libedusetõrje nõutav nelja tunniga, lumekihi paksus max 4 cm viie tunniga): Jüri-Aruküla, Järveküla-Jüri, Tänassilma-Laagri.