Käimasolev majanduskriis annab suurepärase võimaluse panustada veelgi jõulisemalt (tasuta) ühistranspordi arengusse. Paljud Euroopa riigid on selle sammu astunud, Eesti on tänase valitsuse loiduse tõttu jäämas sabassörkijaks.
Olgu toodud ka mõni näide. 1. septembrist aasta lõpuni on Hispaania riiklikus rongifirmas Renfe sõit kõigile abonendiga sõitjatele tasuta nii lähi- kui ka keskmaarongides (kuni 300 km). Tingimusel, et aasta lõpuks on tehtud vähemalt 16 sõitu, siis saab tagasi ka 10- või 20-eurose deposiidi. Augustis alandati Hispaanias kogu kohaliku ühistranspordi (metroo, tramm, buss) piletihindu 30% võrra. Samas rongifirmas olid aga alates juunist kõik piletid 50% odavamad. Riigi peaminister Pedro Sanchez on sots.
Saksamaal kehtis üheksaeurone kuupilet juuni algusest augusti lõpuni kõigil kohalikel ja liidumaa-sisestel bussi-, trammi-, metroo- ja rongiliinidel (va 1. klassi vagunis). Saksa nn valgusfoorikoalitsioonis (sotsid, liberaalid, rohelised) käib praegu arutelu odava sõidu jätkamiseks. Sihikul on üleriigiline ühistranspordi kuupilet hinnavahemikus 49-69 eurot, kuid mõistagi on avalik surve üheksaeurose kuukaardi pikendamiseks tugev.
Itaalias saavad 1. septembrist aasta lõpuni ühekordse 60-eurose ühistranspordi e-vautšeri kõik, kelle mullune deklareeritud tulu ei ületanud 35 000 eurot. Vautšer on mõeldud eelkõige perioodipiletite ostmiseks, aga kehtib ka pikamaabussides ja rongides (va 1. klass). Parteitu peaminister Mario Draghi oli enne pikki aastaid Euroopa Keskpanga president.
Iirimaa langetas maikuust keskmiselt 20% võrra nii üleriigiliste rongi- kui bussipiletite hindasid kõigile (kehtib ka turistidele). Piletihindu lasti alla ka mitmete suuremate linnade ühistranspordis. See oli 75 aasta järel esimene kord, kui Iiri ühistranspordi hindu alandati. Liberaalist peaminister Micheal Martin on seal koalitsioonis konservatiividega.
Need on vaid mõned näited, kuidas Euroopa jõukamates maades praegu ohjeldatakse inflatsiooni, liikuvuse soodustamisega stimuleeritakse kogu majandust ja samas saavad lisatuge ka sotsiaalselt nõrgemad. Ning kõik see harmoneerub veel ka kliimaeesmärkidega.
Tallinna ja Eesti eeskuju on olnud märkimisväärne
Tallinna linnal, aga ka Eesti riigil on olnud oluline roll tasuta ühistranspordi idee levikul Euroopas ja terves maailmas. Olime enda kümne aasta eest tehtud tasuta sõidu otsusega eeskujuks mitmetele Prantsusmaa keskmise suurusega linnadele – tuntuim neist on Dunkerque. Tasuta ühistranspordi debatt pole vaibunud ka Pariisis ja Lyonis, kus kõige madalama sissetulekuga kohalikud sõidavadki nüüd juba tasuta. Riikide arvestuses läks Luksemburg Eestist isegi ette – väikeses suurhertsogiriigis on erinevalt meist tasuta ka kogu rongiliiklus.
Kõik see on toitnud tasuta ühistranspordi arutelusid kogu Euroopas ning eksivad need, kes arvavad, et tänavu kevadel-suvel Saksamaal, Itaalias ja Hispaanias langetatud tasuta või odavama ühistranspordi otsused on tehtud kiirustades erakorralistele majandusoludele reageerides. Igasuguse liigse tagasihoidlikkuseta võime neis suurte riikide otsustes näha ka Eesti tasuta ühistranspordi poliitika vilju.
Tasuta ühistranspordi edu kinnituseks on ka see, et kuigi praegune valitsuskoalitsioon on mitmed varasemad Keskerakonna valitsuste otsused (Tallinna haigla, Rohuküla raudtee) tühistanud, siis maakondliku tasuta ühistranspordi kaotamist me koalitsioonilepingust ja riigikogule üle antud 2023. aasta eelarve eelnõust ei leia. Kuigi selle vastu on varem sõna võtnud kõik tänased koalitsioonipartnerid.
Täna ei olegi aga Eesti ees küsimus tasuta ühistranspordi kaotamises või piiramises, vaid meil on tarvis tasuta ühistransporti hoopis oluliselt laiendada. Euroopa suuremate riikide eeskujul on seda täna teha oluliselt lihtsam. Praegu on inimeste toimetulek jälle tuntavalt kukkunud ning üheks abinõuks oleks ka meil tasuta ühistransporti oluliselt laiendada. Eelkõige muidugi rongides. Esmalt püsikasutajatele. Noored ja eakad niikuinii.
Neljas maakonnas, kus buss täna on tasuline (Harjumaa, Raplamaa, Pärnumaa, Lääne-Virumaa) peaks sõit riigi doteeritavatel liinidel olema nii, nagu mujal Eestis, tasuta. Prii peaks olema ka kõikide omavalitsuste doteeritav bussiliiklus. Linna- ja vallasiseste liinide integratsioon maakonnaliinidega võimaldaks seejuures kulude optimeerimist, samal ajal kvaliteeti parandades.
Ühendame Tallinna ja Harjumaa ühistranspordi
Kui korraga kõigile tasuta tundub liiga palju, siis kohe võiksid tasuta olla nii rongides kui bussides kõik väljumised, kus istekoha leidmine pole probleem. Ka jalgratta vedamine võiks olla rongis tasuta aegadel, kui seal on reisijatest vaba ruumi. Maksumaksja on solidaarselt ühistranspordi põhiosa niikuinii juba kinni maksnud, õhu vedamise asemel anname ka tasuta sõidu võimaluse.
Liinivedude hangete korraldus oli sügavas kriisis ka varem ja nüüd on aeg süsteemi reformida. Suund tuleks võtta riigi ühistranspordiettevõtte konsolideerimiseks, kuhu kuuluksid kõik ühistranspordi harud, mida riik niikuinii suurel määral pidevalt doteerib. Lisaks Elroni rongidele ja Tallinna Sadama praamidele peaks sellise riikliku ettevõtte struktuuri kuuluma ka maakonnabussid. Ning miks mitte ka lennukompanii, kes teenindaks esimese asjana meie enda Eesti siselende.
Eesti riik on niikuinii saastekvoodi rahast ostnud liinidele suurema osa bussidest ning maksab kinni suurema osa nende kuludest. Millist olulist lisaväärtust annavad seal opereerivad erafirmad? Üks riiklik transpordiettevõte muudaks lihtsamaks ka Tallinna linna ja Harjumaa ühistranspordisüsteemide ühildamise. Ka Eestis saaks siis luua üleriigilise perioodipileti, mis võimaldab odavamat või tasuta sõitu kogu riigi ja omavalitsuste poolt doteeritavas ühistranspordis.
Tasuta ühistransport pole imerelv, mis üksi lahendab kõik probleemid ja toob rahu Maale. Küll on tasuta ühistransport end juba tõestanud vahend inflatsiooni pidurdamiseks, sotsiaalselt nõrgema ühiskonna osa toetamiseks ning planeedi tervise säästmiseks.
