17. aprillil täitus 100 aastat Linnamäe elektrijaama käivitamisest – esmakordselt hakkasid turbiinid tööle 1924. aasta samal kuupäeval. Oleks põhjust tõsta šampanjaklaasid ühe meie pilkupüüdvama, muinsuskaitse all oleva tööstusrajatise hea käekäigu nimel, aga…

Kellelgi pole peotuju. Nädal enne 100. sünnipäeva sai avalikuks keskkonnaameti järjekordne eelnõu lammutada Linnamäe pais, et tagada 2,8 kilomeetri pikkune liikumistee lõhelistele ülesvoolu kuni Jägala joani.

Paisjärv tuleb ikkagi likvideerida

2022. aasta kevadel otsustas Kaja Kallase esimene valitsus lõpetada pika vaidluse Linnamäe paisu ümber. Valitsus teatas, et kuna Linnamäe paisu säilitamiseks on ülekaalukas avalik huvi, tuleb alles jätta ka paisjärv (põhjalik lugu sellest ilmus ka 27.05.2022 Harju Elus). Selle tarbeks tuleb paisu omanikule, OÜ-le Wooluvabrik anda uus keskkonnaluba. Ühtlasi leiti valitsuse otsuses, et kuna paisutamine siiski rikub piirkonna lõheliste elu, tuleks Natura erandiga parandada lõheliste elujärge kusagil mujal. 

Kaks aastat pärast valitsuse otsust valitses Linnamäel vaikus ja rahu. Lõhed kudesid paisust allavoolu jääval jõeosal, suvitajad peesitasid paisjärve kallastel, Linnamäe hüdroelektrijaam andis voolu piirkonna 2000-le elanikule.

Nüüd, enne Linnamäe hüdroelektrijaama 100. sünnipäeva leiab keskkonnaamet oma eelnõuga, et lõheliste huvides tuleb paisutus siiski likvideerida. See tähendab aga ka paisjärve kadumist ja elektritootmise lõpetamist.

Keskkonnaameti põhjendused

Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhataja Kaili Viilma meenutab, et ka valitsuse toonase korralduse järgi pidi lõplik otsus sündima keskkonnaametis.

„Keskkonnaamet tegi väga põhjaliku kaalumise, pani kõik keskkonnaargumendid ja muinsuskaitseargumendid korraga lauale ja jõudis järeldusele, et tegelikult vee erikasutuse luba anda ei ole võimalik. Natura erandil on kolm tingimust. Lisaks ülekaalukale avalikule huvile peavad puuduma ka alternatiivid taotletavale tegevusele ehk energia tootmisele. Ja teiseks peaks olema võimalik Natura aladel loodusele tekitatud kahju piisaval määral hüvitada. Aga hüvitusalasid meil Eestis piisavalt pakkuda ei ole,“ selgitas Viilma.

„Hüvitusalade leidmiseks tellis keskkonnaamet mereinstituudilt võimalike lõhejõgede ja hüvitusvõimaluste analüüsi. Selgus, et Jägala jões Linnamäe paisu taha jäävaid kudealasid (15–20% Soome lahe lõheliste kudealadest) oleks võimalik Eestis hüvitada vaid Narva jõe kudealade taastamisega. Sõjaolukorra tõttu Venemaal on see võimatu,“ kirjutas Kaili Viilma toimetusele läkitatud kirjas. 

Samuti lisas ta, et paisjärve ja elektrijaama saaks alles jätta vaid juhul, kui lisaks ülekaalukale avalikule huvile puuduks tegevusele ka reaalne alternatiiv. Elektritootmisele on alternatiivid aga olemas. 

„Meile Euroopa Liidu poolt ette nähtud eesmärgini – saavutada Eesti jõgedel 75% lõhede taastootmise potentsiaal – saab  jõuda ka olemasolevat hävitamata. .“
– Vahur Kivistik

Lõhe olukorda Linnamäe sulgemine ei paranda

„Meilegi tuli uudis, et keskkonnaamet plaanib taas elektrijaama sulgemist ja paisjärve tühjendamist, täiesti ootamatult,“ kõneles OÜ Wooluvabrik omanik Vahur Kivistik (pildil). „Oma otsusega on keskkonnaamet läinud valitsuse 2022. aasta korraldusega selgelt vastuollu ning seadnud ennast valitsusest, aga ka õigusriigis kehtivatest põhimõtetest kõrgemale. Meenutame, et valitsuse korraldus on jätkuvalt jõus ning keskkonnaametile täitmiseks kohustuslik,“ kõneles advokaadist omanik Vahur Kivistik.

Vahur Kivistik 

Ta kinnitas, et jaama seiskamine ei leevenda kuidagi kalade olukorda, sest paisust ei pääse kalad ikkagi läbi. „Olukorra lahendaks paisu lõhkumine, pärast mida ehk tekiks kaladele soodne kudeala. Kuid seegi pole kindel, sest näiteks Valgejõel pole pärast paisu purunemist avanenud kalateed prognoositult lõhelisi kudema toonud,“ ütles Kivistik. 

12 000-st lõhemaimust, mida keskkonnaamet näeb Jägala jõe potentsiaalina, kasvab täiskasvanuks 1–2% ehk ameti andmetele toetudes käib jutt mõnesajast täiskasvanud kalast aastas. Seega on ühel kaalukausil 200 (keskkonnaameti andmeil 600 – Ü.R.) täiskasvanuikka jõudvat lõhet ning teisel pool Jõelähtme valla elektrivarustus, tuhandete inimeste puhkevõimalused, olulise muinsuskaitsealase objekti säilitamine.

„Leian, et meile Euroopa Liidu poolt ette nähtud eesmärgini – saavutada Eesti jõgedel 75% lõhede taastootmise potentsiaal – saab jõuda ka olemasolevat hävitamata. Selle lahenduse leidmine on ametnike töö,“ lisas Kivistik.

Kus peitub õnn? 

„Kui paisutus Linnamäel vastavalt keskkonnaameti eelnõule ka lõpetada, ei pääse kala Linnamäe paisust mööda ega ka läbi, ilma et muinsuskaitsealust objekti lammutataks, mis on aga seadusega keelatud. Muinsuskaitseseadus on kohustuslik täitmiseks ka keskkonnaametile. Seega paisutuse likvideerimisega saavutatakse kõikidele osapooltele sobimatu tulemus – elektrijaam pannakse seisma, kala võimalikule kudealale ei pääse, mälestis hakkab ajapikku lagunema, kaob atraktiivne loodus- ja turismi sihtpunkt. Kus see õnn siin peitub?“ küsis Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja. →