Eelmisel nädalal rääkisid maanteeameti juhid tänavuse ning ka järgmiste aastate suurematest teetöödest. Harjumaal jätkub kolme suurema magistraali ehk Tartu ja Pärnu maantee ja Tallinna ringtee rekonstrueerimine. Lisaks ootab ees mitmeid väiksemaid ehitusi ja remonte.

Maanteeameti peadirektor Priit Sauk tegi ülevaate teehoiukava remondimeetmete mahtudest ja finantsplaneerimisest. Lisaks tutvustas ameti ida regiooni ehitusvaldkonna juht Anti Palmi aasta suurimaid objekte. Via Baltica ehk Pärnu maantee arendamisest rääkis ameti planeeringute osakonna juhataja Andres Urm.

Suurim töö jätkub Tartu maanteel Kose-Ardu-Võõbu lõigu ehitusel. Nordecon AS lõpetas novembris 2013 Aruvalla-Kose teelõigu ehitustööd ning andis valminud objekti üle. Pärast seda algasid ettevalmistused Kose-Ardu-Võõbu teelõigu ümberehituseks.

Et praegune Tartu maantee kulgeb Kose vallas käänuliselt, siis rajatakse neljarealisele magistraalile täiesti uus trass. See lühendab Ardu-Võõbu vahelist vahemaad umbes kilomeetri võrra. Uue tee asukoht väldib asustust, mille tulemusena on liiklus ohutum. Ristumised kõrvalmaanteede ja kohalike teedega on lahendatud eritasandiliselt. Vana maantee jääb teenindama Ardut ja teisi Kose valla asulaid.

Neli rida Mäoni

Ehituse ettevalmistustööd algasid mullu suvel. 3. augustil allkirjastas maanteeamet ehituslepingu Kose-Ardu neljarajalise lõigu ehitushanke edukaks pakkujaks tunnistatud AS TREV-2 Grupiga. Lepingu kogumaksumus on 50 miljonit eurot. 14. detsembril allkirjastas maanteeamet ehituslepingu Ardu-Võõbu lõigule ASiga GRK Infra ja Graniittirakennus Kallio Oyga. Lepingu kogumaksumus on 38 miljonit eurot.
“Võõbu lõik peaks valmima 2020.aasta sügistalvel ja siis avatakse tee ka liikluseks,” ütles peadirektor Priit Sauk. Tänavu ehitatakse valmis maantee muldkeha ning muud rajatised.

Millal jätkub aga Tartu maantee ehitus lõigul Võõbu-Mäo? Maanteeameti finants- ja haldusosakonna juhataja Martin Lengi ütles Harju Elule järgmist: “Tänavu hakatakse koostama uut transpordivaldkonna arengukava, mis annab ametile teabe uue teehoiukava koostamiseks aastateks 2021-2027. Praktikas on nii, et mõned pikad projektid käivitame selliselt, et meil puudub nende osas lõplik rahastamiskindlus. Seda ka Kose-Ardu-Võõbu-Mäo lõigu ehituse osas,” ütles Lengi. Teelõigu ehitus algas 2017 ning selle lõpp on planeeritud aastasse 2022.

Via Balticast ehk Tallinna-Pärnu-Ikla maanteest on räägitud ja kirjutatud aastakümneid. Tänaseks ulatub neli rida Laagrist-Ääsmäeni. Sealt edasi rajatakse mitmeid 2+1 möödasõidualasid. “Valmis on Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 2+1 lõik Ääsmäe-Kohatu. Vastu pole see lõik veel ametlikult võetud,” ütles ameti planeeringute osakonna juht Andres Urm. Rajatud on kuus möödasõiduala pikkustega 0,9-1,5 kilomeetrit ning uus sild. Kokku maksis rajatis 13,1 miljonit eurot.

Ümbersõidud Pärnu maanteel

Järgmine suurehitus Pärnu maanteel on Kernu ümbersõit, mis jääb kilomeetritele 37-42. “Loodame sellega valmis saada aastal 2019. Koguhind on 15 miljonit eurot ning ehitus algab juba tänavu,” lisas Urm. Praegu on Kernu lähedal pooleli ehituseks vajalike maade omandamine.

Otse Tallinna piirile jääb Veskitammi liiklussõlme rajamine. Nordecon AS alustab töid esmaspäeval, 16. aprillil ning need lõppevad oktoobris 2019. 700-meetrine Pärnu maantee lõik ehitatakse ümber I klassi teeks. Rajatakse kogujateed, kergliiklusteed ja rekonstrueeritakse lõik linna piirist kuni Jälgimäe vasakpöördeni. Rajatakse ka kolm tunnelit jalakäijatele. Nendest kaks on planeeritud maantee ja üks raudtee alla. Raudtee alla ehitab tunneli Saue vald. Kogu sõlm maksab 6,8 miljonit eurot.

Pärnu maantee peatselt ümberehitusele minev teelõik algab pealinna piirilt. 

Sügisel valmib Kanama ristmikust veidi Ääsmäe pool asuv Pärnu maantee alune jalakäijate tunnel.
Miks on Pärnu maanteel valitud lahendus 2+1, mitte ei ehitata teed neljarealiseks? Andres Urm ütles, et ka selline lahendus muudab teed ohutumaks. “ Sõidusuunad saab eraldada ja see välistab välistada laupkokkupõrked. Need on aga tihti väga traagiliste tagajärgedega,” rääkis Urm.

Loomulikult saaks rajada ka 2+2 teid, kuid need on kallimad. Lahendus 2+1 võimaldab teatud vahemaade tagant möödasõite, muudab tee ohutumaks ning liikluse sujuvamaks.

Ringtee ohutumaks

Tallinna ringtee on Eesti suurima liiklustihedusega maantee. Lõikude kaupa on seda juba ehitatud või ehitatakse ka edaspidi neljarealiseks. Ümber on korraldatud ka ristmikke, rajatud viadukte ning mitmeid kogujateid. Mullu sügisel algasid ringteel suuremad ehitustööd kahes kohas – Tallinna ringtee alguses (2,8 kilomeetrit Nehatust Lagedi suunas) ning Lagedi-Karla teelõigul. Esimene maksab 14 miljonit eurot ja on just valminud. Teine teelõik valmib talvel 2019, on 3,7 kilomeetrit pikk ja maksab 11 miljonit eurot.

Samas ei jäeta unarusse ka ringtee Kanama-Saue-Valingu-Keila osa. Mullu jaanuaris alustas Novarc Group AS Kanama-Valingu lõigu ümberehituse projekteerimist. Dokumentatsioon valmib tänavu kevadel. Samuti alustas OÜ Reaalprojekt Valingu-Keila lõigu ümberehituse projekti koostamist. Ka see peaks valmima tänavu kevadel. Maanteeameti andmetel on ümberehitustööde eesmärk on turvalisuse tõstmine. Lühikesel lõigul on mitu suure liikluskoormusega ristmikku, mis tekitavad põhimaanteel liiklusohtu. Seal on olnud ka mitmeid inimvigastustega liiklusõnnetusi.

Suurt kasu Lääne-Harjumaa liiklejatele toob kindlasti ka Haabersti ristmiku valmimine tänavu sügisel. Mitmetasandiline ristmik parandab ja kiirendab liiklust Rannamõisa teel ning Paldiski maanteel.