Viimased kolm-neli aastat on räägitud tõsiselt vajadusest avada uus bussiliin, mille marsruut kulgeks mööda Tallinna ringteed. Sellise liiniga saaks täita suure lünga praeguses liinivõrgus – Harju suuremad keskused on ühendatud küll Tallinnaga, kuid mitte omavahel.

Harjumaa Ühistranspordikeskuse (HÜTK) sõitjateveo spetsialisti Kadri Krooni sõnul jõudis see teema keskuseni aastal 2012 või 2013, mil arutlusel oli võimalik bussiliin Maardu-Jüri-Kiili-Saku-Paldiski, eesmärgiga tagada eelkõige Jüri tehnopargis töötavatele inimestele tööle- ja kojusõit.

„Siis oli meil (HÜTKl – M.T.) liin ka valmis joonistatud,“ ütles Krooni. „2013 küsisime selle liini jaoks esimest korda raha riigieelarvest.“ Rahataotluse toeks oli HÜTK teinud Jüri tehnopargis uuringu, kus kaardistati sealse 11 ettevõtte töötajate liikumine – kuidas on korraldatud ettevõtetel töötajate vedu, palju käib tööl inimesi, kust nad käivad jne. Uuringust ja uuest liinist oli väga huvitatud Rae vald, kelle initsiatiivil uuring ka tehti. Tuli välja, et ettevõtted korraldavad ise tööliste vedu, sest nii oli neile soodsam – kui peaks tasuma töötajale bussipileti hinna, lisandub sellele erisoodustusmaks.

„Tulemused kaardistati ja viidi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ja maanteeametile,“ meenutas Krooni. „Ühistranspordikeskusel endal vahendid puuduvad, et liini käima panna.“

Probleem peatustega

Kuid Jüri tehnopark on siiski vaid üks aspekt. Taoline liin ühendaks omavahel pealinna naabervallad ja -linnad. Vallakeskused ja linnad ei asu aga ringtee ääres, vaid väheke eemal – osa lähemal, teised kaugemal. Seega võiks ringtee-liini buss mõnes kohas asulasse põigata, teises kohas tuleks jällegi mõne teise liiniga transportida sõitjad ringtee äärde, et nad saaksid ümber istuda. „Mida praegu ei ole, on peatused,“ ütles Krooni. „Kui me näiteks Kiilist toome inimese ringtee äärde ja ta tahab Jürisse sõita, siis peab ta üle tee saama. Täna seal ülekäigukohta pole, aga see oleks ainuke reaalne koht, kus inimesed saaks ümber istuma panna.“

Tallinna ringtee ümberehitamine 2+2 reaga kiirteeks on kestnud paar aastat ja kestab paar aastat veel. Tänavu näiteks ehitatakse ümber Rae vallas Põrguvälja ristmik ja Lagedi ristmik. Paari aasta pärast ulatub 2+2 maantee Tallinnani välja, teises suunas liigutakse tee-ehitusega Saue ja Keila poole. Kõik sealse tee-ehituse projektid käivad läbi ka ühistranspordikeskusest, kus märgitakse kaardile potentsiaalsed peatusekohad, kui ringtee-liin peaks kunagi alustama. „Ühistranspordikeskus saab ainult soovitada peatuste asukohti, mitte nõuda,“ märkis Krooni. „Siiani on maanteeamet neid enamjaolt arvestanud.“

Maanteeameti planeeringute osakonna juhataja Andres Urm ütles, et amet on ringtee projektid kooskõlastanud nii omavalitsuste kui HÜTKga. „2+2 teedel on bussipeatuste asukohtade valikul eelistatud nende paigutamine liiklussõlmedesse, ütles ta. „Liiklussõlmede vahele on samuti võimalik peatuste rajamine, kuid sellisel juhul tuleb tagada sõitjate ohutu juurdepääs peatustesse ning ohutu teeületamise võimalus.“ Kui liiklussõlmede vahele siiski soovitakse peatust, tuleks Urmi sõnul eelistada pigem kõrvalteid või vedada reisijad liillussõlmedes asuvatesse peatustesse.

Krooni sõnul teavad nad, et maanteeamet eelistab peatusi kogujateedele paigutada, kuid alati pole see võimalik. „Näiteks Tartu maantee liinidel – kui me paneks Kose ja Vaida bussid sõitma mööda Vana-Tartu maanteed, siis me kaotaksime sellega sõitjad, kes ei taha aeglasemal teel sõita,“ ütles ta.

Kogu liinivõrk muutuks

Mõnes kohas põikaks ringtee-liini buss ka asumisse sisse ning peatustega probleeme poleks. Krooni nimetas Sauet, võimalik oleks see ka Sakus, aga Kiili asub ringteest juba liiga kaugel.
„Ringtee-liini mõte oleks, et näiteks Keila inimesed saaksid Sauele, Saue inimesed Sakku ja nii edasi,“ ütles ta. „Paldiskist Maardusse ei hakka tõenäoliselt keegi sõitma, siin oleks vaja juba otseliini läbi Tallinna. Pigem on see selline liin, kus inimesed sisenevad ja väljuvad liini keskel. Põhieesmärk oleks ikkagi normaalaajal tööle ja koju saamine.“

Ringtee-liini käivitamine mõjutaks praktiliselt kogu Harjumaa bussiliiklust, sest ümber tuleks teha graafikud liinidel, mis inimesi maakonna keskustest Tallinna toovad. Nende ajad peaksid ühtima ringtee-liini aegadega, et inimesed ei peaks bussi liiga kaua ootama. „Liiga kaua“ on Krooni sõnul ooteaeg üle kümne minuti. „Kui liinivõrku ümber teha, siis peab vaatama, et praegused sõitjad ei kannataks,“ märkis ta.

Paberil ootamas

HÜTK on riigile ringtee-liini avamiseks rahataotluse esitanud aastatel 2013, 2015 ja ka tänavu. Juurde on märgitud, et sellise liiniga tuleb tegelda ja vajadus on olemas. Riigi poolt on reageeritud, kuid seisukohti ei ole täna selgelt välja öeldud. Kuigi nõustutakse, et ringtee-liin on paari lähima aasta jooksul vaja avada, ollakse praegu nokk lahti-saba kinni olukorras. Andres Urm maanteeametist ütles Harju Elule, et pikas perspektiivis on liin mõeldav, kuid enne tuleb teha rohkem eeltööd. „Läbi tuleb viia uuringuid, selgitamaks palju antud liinil oleks sõitjaid, millistel kellaaegadel buss peaks käima jne,“ märkis ta.

Ainukeseks uuringuks on praegu eelpool mainitud 2013. a uuring Jüri tehnopargist. Kadri Krooni ütles, et uus uuring nõuab raha, mida ühistranspordikeskusel endal pole. Seega vaadatakse pigem riigi poole. Teine, sama oluline asi puudutab seadusemuudatust, mis puudutab tööandja erisoodustusmaksu. „Täna on ringtee-liin pigem paberi peal. Ootame otsust, mis tooks kaasa ka infrastruktuuri, ja liin saab tulla siis, kui erisoodustusmaksud tööandjale muutuvad,“ ütles ta. „Mina näen, et selle liini teema tuleb paari aasta jooksul üles, sest olukord peab muutuma hakkama. Meie tegime liinile Paldiski-Maardu projekti, kuid see võib olla ka pikem – näiteks Loksa ja Kuusaluni –, võib olla lühem. Alustada võib ka Keila-Saue või Saku-Jüri liiniga, kuidas parajasti nõudlus on. Aga andmeid on meil liini avamiseks praegu liiga vähe.“

Tema sõnul mõjutavad tulevikus Harjumaa avalikke liine ka käimasolev haldusreform ja koolivõrgu ümberkorraldamine.