Kui laes pirn põleb, mõtlevad ainult elektrikud elektrile. Valguse kadudes hakkavad kõik põhjust otsima. Sama on lennujaamaga. Hästi toimiv lennujaam on normaalsus. Kui ühel päeval peaks aga lennujaamaga tõrge tekkima, siis…
Mis siis saab? Vastab Tallinna Lennujaama AS-i juhatuse liige Eero Pärgmäe.
Toon vaid ühe näite – hiljaaegu plahvatas reisija kohvris akupank. Kohver oli läbinud julgestuskontrolli, tulekustuti oli lähedal. Ometi rääkis sellest juhtumist enamik meie ajakirjandusväljaannetest. Seegi näitab, kui suure avalikkuse tähelepanu all on lennujaam. Isegi õnnelikult lõppenud õnnetus võeti luubi alla.
Üldiselt aga – lennujaama läbib päevas keskmiselt 10 000 reisijat. Kellelgi neist tekib terviseprobleem, juhtuda võib mingi tehniline viperus. Meie, lennujaama töötajad, peame kogu aeg valmis ja valvel olema. Meie inimesed on selleks ka koolitatud, meil toimuvad pidevalt kriisiõppused. Et oleksime valmis ka suure õnnetuse või kriisi korral kiiresti reageerima.
Märksa rohkem kui akupanga plahvatus pälvis avalikkuse tähelepanu Ryanairi pommotsus vähendada oluliselt Tallinnast väljuvate liinide arvu. Ära jäid lennud Rooma, Viini…
Väljalendude tühistamisel on oma eellugu: aasta varem kõik lennufirmad kasvasid, piletite müük tõusis üle 20%, reisijate arv 20%. Reisijatele oli see hea aeg, reisiti palju. Hea polnud see aga lennufirmadele – lennati küll palju, aga tulu polnud. Eriti tundlikud on selles suhtes odavlennufirmad. Et saada piletihinnad stabiilseks ja kulud tasa, on enamik lennufirmasid oma mahtusid tagasi tõmmanud. Ryanair reageerib alati väga kiiresti ja jõuliselt. Nii ka selle aasta veebruaris teatati osade lennuliinide lõpetamisest, isegi piletite tagasiostmisest. Ryanair jätkab Tallinnast kuuel liinil: Barcelona, Berliin, Dublin, London, Milano ja Stockholm.
Aga ikkagi – kuidas pääsevad meie inimesed olulistesse sihtkohtadesse?
Tänasel turul ületab nõudlus tunduvalt pakkumist just Hispaania ja Itaalia suunal. Peame leidma nendesse sihtkohtadesse vedajaid juurde. Paraku lennukite puudus ja tarneraskused panevad piirangud lennufirmade võimalustele avada uusi liine, mistõttu ei realiseeru meie plaanid uute liinidega nii kiirelt kui sooviksime.
Kas on midagi, millest poolest Tallinna lennujaam erineb maailma teistest lennujaamadest?
Aastaid tagasi taheti lennujaam linnast kaugemale viia. Täna näeme, et linnalähedus on meie lennujaama tugevus – see on mugav nii turistidele kui ka kõigile teistele reisijatele. Eriti, kui ka tramm järgmisel aastal liinile tagasi tuleb. Ma ei tea maailmas teist lennujaama, kust veerand tunni ja väikese vaevaga saab kesklinna.
Meie lumetõrjevõimekus on enamiku Euroopa lennujaamadega võrreldes tasemel. Kui Kesk-Euroopas tuiskab, suletakse paljud lennujaamad. Meie jääme avatuks, oleme valmis vastu võtma seal maandumisel hätta jäänud õhusõidukeid.
Alatihti kuuleme streikidest Frankfurdi, Pariisi või Londoni lennujaamades. Kümmekond päeva tagasi streikisid Helsingi lennujaama töötajad. Ei mäleta aga streiki Tallinna lennujaamas…
Eestlased ei ole väga altid streikima, nagu ka lätlased ja leedulased. Streigid sõltuvad ennekõike ametiühingute tegevusest.
„Air Baltic on ainuke lennufirma, kes peab Tallinna koduturuks. Kui Air Balticuga peaks midagi juhtuma, oleks see meile väga suur löök.“
Eero Pärgmäe
Kui aga küsite, kas meie lennujaam saab teiste, näiteks Helsingi lennujaama streigi korral tööd juurde, siis vastus on ei. See mõni lennuk, mis meil lisaks maandub, ei muuda meie üldist töökoormust. Streigid mõjutavad ennekõike reisijaid, neil tuleb kõik ümber planeerida.
Kui palju Tallinnas üldse lennukeid maandub?
Eelmisel aastal teenindasime 40 000 lennuoperatsiooniga kokku 3,5 miljonit reisijat. Üks lennuoperatsioon on tõusmine või maandumine. Suvel reiside ja reisijate arv kasvab, teeme päevas üle 100 operatsiooni, teenindame päevas 15 000 reisijat, teistel aegadel 9000–
12 000.
Milles näete arengut?
Praegune lennujaama hoone ehitati suures osas Moskva olümpiamängudeks, teenindama pidi see 2,8 miljonit reisijat aastas. Et kasvanud mahtudega toime tulla, oleme pintsakut nööbi külge õmmelnud, oleme maja aina avaramaks ehitanud. Järgmisel aastal alustame taas terminali juurdeehitusega. Esmalt laiendame ootesaali, ehitame check-in’i eest fassaadi Tartu maantee suunas avaramaks. Linnapoolsele küljele tuleb laiendus saabuva pagasi tarvis, kuhu paigutame moodsa pagasisüsteemi. See projekt peaks valmima aastal 2028.
Ajame juttu siin päris rahulikus terminalis, miskit ei karju juurdeehituse järele…
Hetkel on terminalis rahulik. Toimuks meie intervjuu aga varahommikul, näiteks kell 4, oleks lennujaam rahvast täis. Lennujaamad rajataksegi tipptundide järgi. Alati tuleb inimesed ära teenindada ning sealjuures tagada julgeolek. Lennud liiguvad lainetena, kui kõik toimuks ühtlaselt, poleks tõepoolest mingit juurdeehitust vaja.
Kui palju häiris lennujaama tegevust see, et omad lennukompaniid, alguses Estonian Air ja seejärel Nordica pankrotti läksid?
Koduvedaja on iga lennujaama kallim vara. Nii Estonian Airi kui ka Nordica lõpetamine olid väga murettekitavad, nende mahtu pole lihtne asendada. Eesti on suurtele Kesk-Euroopa lennukompaniidele ikka väike ja kauge, lennufirmad meie peale nagu kärbsed meele ei lenda. Meie õnn, et Air Baltic on koduvedaja rolli üle võtnud. Suvel lendab Läti kompanii siit 22 sihtkohta, Tallinnas ööbib neil arvestatav hulk lennukeid, täpsemalt viis. Air Baltic on ainuke lennufirma, kes peab Tallinna koduturuks. Kui Air Balticuga peaks midagi juhtuma, oleks see meile väga suur löök.
Kas Tallinna lennujaam suudab vastu võtta maailma suurimaid reisilennukeid?
Kui maandumisrada sai kunagi 3,4 kilomeetrini pikendatud, arvestati, et meile võivad tulla regulaarlennuna suurimad lennukid. Nüüd on see ka juhtunud. Boeing 777, mis on parameetritelt võrdne Boeing 747-ga, on meil iganädalane külaline. Viimati lendas sellega Türki Antalyasse 516 inimest.
Ka Airbus 380 saab meil teoreetiliselt maanduda.
Väidate, et lennujaama on vaja suuremaks ehitada, reisimine kasvab. Rail Balticu ehitajad on samas kindlad, et tänased Kesk-Euroopasse lendajad istuvad peatselt rongi…
Tänases Euroopas peetakse efektiivseks kauguseks rongiga reisijale kuni 500 kilomeetrit, kaugemale lennatakse. Arvan, et Rail Balticu valmimisel saab sellega efektiivselt Lätti ja Leetu, Varssavi ots jääb juba lennukile.
Lendamine jääb ja lennureiside arv kasvab, sest lendamine käib käsikäes inimeste sissetulekute kasvuga. Vaatamata sellele, et reaalarvestuses on küll palgad viimasel ajal kukkunud, see tähendab, et raha ostujõud on vähenenud. Nominaalis on palgad aga kasvanud. Lennupiletite hinnad nii palju kasvanud ei ole, lendamine on keskmisele inimesele muutunud odavamaks. Lendamine oli ja jääb. Eriti meile, kes me elame ääremaal.