Selged ööd pakuvad inimestele suurt emotsionaalset naudingut ja põnevust. Peale valgeid pööripäeva öösid on pimedasse taevasse ilmunud palju tähti ning tasub võtta ette tee vähema valgusreostusega aladele, et ammulisui taeva poole vaadata.
Kahtlemata on august kõige tuntum kuu selle jooksul toimuva tähesaju poolest. „Tegemist on perseiidide meteoorivooluga, ehk Swift-Tuttle-nimelise komeedi poolt maha jäetud kosmilise tolmupilve osakestega, mis hävinevad Maa atmosfääris heleda sähvatusega,“ selgitab Tallinna Tähetorni astronoom Mario Mars.
Kuigi meteoorivoolu tavapärane maksimum toimub augusti teisel nädalal, siis selle tekitatud meteoore näeb taevas kogu kuu jooksul.
Õige ajastus ja jäädvustamine
Tähesadu saab vaadata nii palja silmaga kui läbi objektiivi, võimalik on teha fotosid ja talletada nähtu videole. Jäädvustamiseks on vaja kaamerat, mille säriaega saab käsitsi juhtida. Kaamera on targem paigaldada statiivile, et vältida ebavajalikku liikumist, abi on ka distantspäästikust.
Kõige sagedamini küsitakse meteooride vaatlemisel, et kuhu suunda vaadata tuleb. Vastus on, et eelistatud ja ette nähtud kindlat suunda ei olegi. Perseiidid võivad ilmuda igal pool üle taevalaotuse. Küll aga on vaatlemiseks õige aeg peale südaööd. Keskmiselt võib tippöödel näha umbes 100 langevat tähte.
Miks just perseiidid need kõige tuntumad on?
Perseiidide tuntus on seotud sellega, et neid on taevasse tekkinud regulaarselt juba mitu tuhat aastat. „Vanimad kirjalikud andmed on olemas nii Hiina kui ka Jaapani ürikutes. See oli ühtlasi esimene meteoorivool, mille puhul tõestati ära nende seotus komeediga,“ räägib Mars.
„Antud komeet satub Päikese lähedale iga 133 aasta tagant. Viimati oli see lähedal 1992. aastal ja järgmisel korral ilmub ta taas nähtavale 2126. aastal. Perseiidid on suhteliselt hästi vaadeldavad suure kiiruse tõttu, sest nad liiguvad Maaga vastassuunas, mistõttu Maa ja komeedi poolt mahajäetud tolmupilve kiirused liituvad,“ lisab ta.
Perseiide kutsutakse Euroopas ka Püha Laurentiuse pisarateks, sest 10. augustil tähistatakse festivali Rooma diakoni ja märtri auks, kes hukati 258. aastal. Sel aastal võib näha peale südaööd taevas ka Jupiteri ja Saturni. Nende lähemaks uurimiseks on vaja teleskoopi.
Tallinna Tähetorn korraldab augusti lõpus ja sügisel nende kahe planeedi vaatlusõhtuid. Infot leiab selle kohta Tallinna Tähetorni Facebooki lehelt.
Erinevad ilmastikunähtused
Virmalised, hiidrahe, suuremad tormid ja ekstreemne udu – need on ilmastikunähtused, mida kahjuks väga pikalt ette ennustada ei saa. Koostatakse küll nädala- ja kuuprognoose, millega saab tutvuda Keskkonnaagentuuri veebilehel.
„Erilisi ilmastikunähtuseid saab prognoosida ette vahetult enne, seega kahjuks ei saa öelda, kas ja kui, siis milliseid tavapärasest erinevaid ilmastikunähtuseid sügis toob,“ selgitab Keskkonnaagentuuri digikommunikatsiooni peaspetsialist Merike Lipu.
Selle suve kõige põnevamaks ja ekstreemsemaks ilmastikunähtuseks oli kahtlemata Saaremaal Sõrve säärel maha sadanud hiidrahe, mille käigus leiti rekordiline 8 cm suurune rahetera.
