Üle kahe aasta kestnud tööd Keila jõesaarel asuvas mõisapargis on nüüdseks lõppenud. Pikalt kinni olnud jõeharu on avatud, kolmas sild valmis, harvendatud haljastust ning olemas on ka uued pargiteed.
Mõisapargi ökoloogilise restaureerimise projekt algas veidi üle kahe aasta tagasi ehk 2015. Keila linnaaednik Inge Angerjas räägib, et kogu projekti hind on 155 000 eurot. 85 protsenti sellest on ühtekuuluvusfondi toetus ja 15 protsenti Keskonnainvesteeringute Keskuse toetus.
Mis on eraldatud raha eest tehtud? “Taastatud pargiaasad,pargiteed ja tegelikult kogu saar kui oaas linnamaastikus. Taastatud osad annavad võimaluse külastajale nautida seda, mida üks looduspark pakkuda võib. Ehk nad saavad esteetilise elamuse. Selles mõttes on park valmis, ” ütleb Angerjas.
Samas jääb töid ning uurimist ka tulevikuks. “Täna teame, et vabakujulises pargis on peidus teinegi park 17. sajandist, mil mõisaarhitektuuris levis barokkstiil. See barokkosa pargist alles vajab uurimist ja esiletõstmist, et ka pargi kõige vanemad ja väärtuslikumad kujunduselemendid oleksid külastajatele nähtavad,” jätkab Angerjas.
Võsa läinud, sillad ehitatud
Taastatud alasid ei saa linnaedniku sõnul eraldi välja tuua. Korrastamisel on võetud aluseks looduskaitsealuse mõisa pargi piirid. “Kuna piir kulgeb mööd jõge, siis võib öelda, et korda sai saar jõeharude vahel. Pargi põlispuud on arboristide poolt hooldatud, aasad ja jõekaldad on puhastatud võsast. Kunagise veesüsteemi osad ehk nõvad pargi lõunaosas on taastatud. Kokku on korrastatud 16,8 hektarit pargimaastikku,” ütleb Angerjas.
Keila mõisa parki viib kolm silda, millest üks taastati äsjalõppenud ökoloogilise restaureerimisprojekti käigus. See on mõeldud jalakäijatele, asub pargi Tuula tee poolses osas ning ehitus algas mullu oktoobris. Aastal 2012 rajati mõisaparki Linnuse tänavale sild ning avati ka seni suletud jõeharu.
Mõlemat silda ehitas AS Vensen. “Rajatis on aktiivses kasutuses, sest just selle silla kaudu on linnaelanikel kõige otsem tee parki pääseda,” lisab Inge Angerjas.
Varem padrik
Taastamistöid tegid pargis Kivisilla OÜ maastikuarhitektid, Puuabi arboristid, OÜ Preisor veesüsteemi korrastajad ja pargiteede taastajad ning juba eespool nimetatud AS Vensen sillaehitajad. “Tänan ka Harjumaa muuseumit ja mõistvaid pargikülastajaid. Taastamistööd kestsid pikalt, kuid täna saab segamatult pargis jalutada, ööbikuid kuulata ja loodust nautida,” ütleb Inge Angerjas.
Mullu märtsis ütles Aruküla ettevõte Ambriesto OÜ ehk Puuabi juht Kristjan Kasemaa, et võrreldes näiteks kümnenditaguse ajaga on park hoopis teise väljanägemisega. Esimesed tööd algasid aastal 2008. “Kui mina siia tööle tulin, siis valitses pargis padrik. Nüüd on näiteks mõisa peahoone ehk muuseumi ees suur lagendik. Pargiteedel joostakse ning harrastatakse kepikõndi. Päeval peavad siin tunde lasteaiad,” lisas toona linnaaednik Angerjas.
TEAVE: Jõesaar ja mõisapark
• Tänase vabakujulise mõisapargi eelkäija oli 17. sajandil rajatud korrapärase planeeringuga üheksaks ruuduks jagatud regulaaraed. Barokkpargi paekivist piirdemüürid leiti 2007. aastal toimunud proovikaevamiste ajal.
• Hiljem kujundati jõesaarele ilmekas vabakujuline park, kus puude ja põõsaste rühmad vaheldusid pargiaasadega ning tiigid, kanalid, poolsaared ja saared moodustasid omaette süsteemi.
• Park võeti 1959. aastal riikliku looduskaitse alla, 1990ndatel aastatel tagastati park selle õigusjärgsele omanikule ja on eraomand. Vaid kunagise mõisahoone (praegu maakonna muuseum) ja selle krundi kinkis omanik riigile.
• Jõe vasakharus, mis 1960ndate aastate maaparandustööde ajal koos ujumiskohtadega kuivale jäi, taastati veevool 2012. aastal.
• 2013 koostatud pargi hoolduskava dendroloogilise hindamise andmetel on üksikuid puid hinnatud 110. Seal on loetletud vähemalt 38 linnuliiki ning jõe kaldal elavad kopradki.
