Süüriast Aleppo linnast põgenenud Mohmad (39) ja Fatima (32) elavad nüüd koos nelja lapsega – Adeil (15), Ghiath (14), Mahmoud (11) ja Aid (3) – Harjumaal Keila vallas. Pühapäeval käis pere jõulupeol, mis korraldati Eestis elavatele pagulastele.
Kust on pärit pagulaste jõulupeo idee? “Me oleme proovinud vähemalt kord aastas teha midagi sellist, mis on avatud ka rahvusvahelise kaitse saajatele,” selgitas MTÜ Eesti Pagulasabi juht Eero Janson.
Nõnda korraldati aastatel 2013 ja 2014 pagulaste jõulupeod Tartus. Tänavu 18. detsembril oli toimumiskohaks Erinevate Tubade Klubi Põhja-Tallinnas. Ettevõtmist toetasid ÜRO Pagulasamet, Telliskivi Loomelinnak ja Arengukoostöö Ümarlaud.
“Registreerinud on meil siin üle saja inimese, kes on ise kaitse saajad,” täpsustas Janson. “Arvestades, et Eestis on kaitse saanud viimase 19 aasta jooksul üle kolmesaja inimese, siis võib öelda, et vähemalt kolmandik pagulastest on siin kohal.” Nende seas on inimesi Venemaalt, Ukrainast, Süüriast, Iraagist, Jeemenist, Sudaanist jne.
Jansoni sõnul on pagulasi paigutatud Harjumaal Padise ja Keila valda ning mõistagi Tallinnasse. Mujal Eestis leiab neid Tartust, Põlvast, Türilt, Viljandist, Pärnust, Kundast, Haapsalust ja Rakverest.
Aleppost Keilasse
Pagulaste jõulupidu Erinevate Tubade Klubis kestis pühapäeva pärastlõunal kaheteistkümnest neljani. Suupisteid tõid üritusele Vao Köök, kohvik Smile ja pagulased ise. Mohmad ja Fatima andisid oma panuse maitsva riisi ja lambalihaga, mida oli mitu vaagnatäit.
Laval esinesid Viljandi kultuuriakadeemia noored muusikud, kingikoti ja heade soovidega rõõmustas pagulasi uhkes punases kuues jõuluvana. Teiste seas särasid Mohmadi pere silmad. Kuigi nad pole kristlased, on nad jõule tähistanud ka varasemalt, et perega koos olla ja üksteise seltskonda nautida.
Kuidas Mohmadi pere ikkagi Keila valda sattus? Tõlk Kristi Ockba Mobile vahendusel araablastega rääkides selgub, et nad elasid Põhja-Süürias Aleppos 160-ruutmeetrises korteris. Pereisa Mohmad töötas marmori töötlemise tehases, pereema Fatima oli kodune.
Kuna Süüria kodusõja tõttu muutus olukord Aleppos üha hullemaks, lahkusid nad 9. veebruaril 2014 kodulinnast ning suundusid Türgisse, kuhu jäid põgenikena kaheks aastaks.
Siis pääsesid nad paadiga Türgist edasi Kreekasse, mille eest tuli ülevedajatele maksta kokku 2000 dollarit. Järgnevalt elas pere kaheksa kuud Ateenas, kuni nad Euroopa Liidu põgenike ümberjagamise programmi raames 7. novembril 2016 Eestisse toodi.
Ministri naine tugiisikuks
Praegu elab pere Keila vallas kolmetoalises korteris. Mohmad ja Fatima õpivad eesti keelt, pereisa unistuseks on leida erialale vastav töö. Pere vanemad lapsed käivad Keila koolis, kõige noorem lasteaias. Lastele kool meeldib, nad on võetud seal südamlikult vastu.
Pagulastel aitavad Eesti ühiskonda integreeruda vabatahtlikud tugiisikud, kes teevad seda oma pere, oma töö ja muu elu kõrvalt.
Teiste seas on vabatahtlikuks tugiisikuks aastatel 2015–2016 Eesti kaitseministri ametit pidanud Hannes Hanso abikaasa Riina, kellest sai samuti Süüriast pärit kolmeliikmelise pagulaspere tugiisik selle aasta aprillis. See Süüria perekond elab Lasnamäel.
Mis andis tõuke tugiisikuks hakata? “See oli ajal, kui Eesti ühiskonnas oli terav diskussion teemal, et kas võtta pagulasi. Mina olin selle poolt, et inimesi, kes oma kodudes ei saa enam elada sõja või muude raskuste tõttu, peaks aitama,” rääkis Riina.
Tugiisiku teenus tähendab seda, et Riina pakub pagulastele tuge erinevates küsimustes, kui nad käivad arsti juures, politseis, koolis ja mujal. “Olgugi, et nad inglise keelt valdavad, siis sageli lähevad asjad sujuvamalt, kui on kaasas keegi, kes räägib eesti keelt.”
Hannes ja Riina laste Mia-Laura, Mari-Elli ja Henri-Kristjaniga. Esimestel nädalatel kulus Riinal pagulasperekonna peale 20 tundi nädalas.
“Hiljem, kui on taotletud kõik dokumendid, lapsed käivad koolis, inimestel on perearstid olemas, siis kulub paar-kolm tundi nädalas.” Poole aastaga on perepoeg eesti keele ära õppinud. Pereisa eesti keelt ei räägi, aga saab aru. Pere unistuseks on avada oma toidukoht.
Kui palju pagulasi peaks Eesti vastu võtma? “Meil on praegukohustus Euroopa Liidu ees 550 vastuvõtmiseks. Praegu ei ole veel kaugeltki see number täis. Sõltub ka sellest, kuidas olukord tulevikus edasi areneb? Praegu tuleb töötada selle nimel, et see kohustus ära täita ja eks siis vaatame edasi,” rääkis Hannes.
Kuna Hannesel ja Riinal on kolm väikest last, juhtub vahel nii, et nende lapsed mängivad koos pagulaslastega – nii nagu see hakkas silma ka Erinevate Tubade Klubis. “Ma arvan, et Eesti ühiskond on abivajajad päris normaalselt vastu võtnud,” lisas Hannes.
