Eesti üheksast golfikeskusest kolm paiknevad Harjumaal – Niitvälja, Jõelähtme ja Suuresta. Neist viimase kohal ripub pankrotikirves enam kui kolme miljoni eurose võla tõttu, aga 17. aprillil peeti rahvusvahelist golfipäeva sealgi.
Soome ärimehed hakkasid Suuresta külas golfiväljakut rajama 2003. aastal. Restoraniga klubimaja valmis seitse aastat hiljem. Praegu pakuvad golfikeskuse 77 hektaril spordirõõmu 18 mängurada, kompleksi kuuluvas saunamajas saab nautida nii leilimõnusid kui korraldada nõupidamisi.
„Eelmine aasta sai alustatud. Tundus väga kerge, aga kui üritasid pallile pihta saada, siis ega ei saanud küll,“ räägib Lagedi elanik Toomas Saimre (40) rahvusvahelise golfipäeval.
Suurestale toob Toomase soodne hind – aastane mänguõigus maksab vaid 555 eurot. Niitväljal on esimese hooaja pakett 750. Jõelähtmel peab algaja käima välja 1230 eurot aastas, mille eest saab aga mängida mõlemal sealsel väljakul.
Oskuste paranedes on tekkinud hasart. „Tõenäoliselt on siin natukene rahvast vähem kui mujal. Omad sõbrad käivad,“ arvab Toomas Suuresta kohta. „Üritan siin iga nädal käia, aga kui töö juures on tihedam programm, siis jõuan kuus mõne korra.“ Väljakul mängib ta korraga poolteist kuni kolm tundi.
„Pühapäeva hommik on ilus golfipäev. Kui ülejäänud pere magab, siis saab käia ruttu mängimas. Väga paljud teevad niimoodi,“ ütleb Toomas.
Suurestal on Toomas käinud üle paarikümne korra. Kaks korda on ta jõudnud Jõelähtme golfiväljakutele, Niitväljale aga mitte kunagi.
Sada korda aastas
Aruküla mees Reimo Vilberg (42) on Suurestal golfi harrastanud neli aastat. Tavaliselt mängib ta väljakul neli tundi jutti, mille käigus läbib üheksa kilomeetrit. Enda parimaks tulemuseks nimetab Reimo 79. „See tähendab seitse üle rajapaari,“ täpsustab ta.
Reimo alustab mängudega märtsi lõpus ja lõpetab novembri alguses. Suurestal ja mujal mängib ta aastas kokku sada korda. Koduklubi on Jõelähtme Estonian Golf & Country Club. Jõelähtme golfiväljak meenutab tema sõnul siledat põldu, mille mururibadesse kipub pall ära kaduma, kui muru üles tõuseb.
„Niitvälja on nagu parkväljak, seal pall põhimõtteliselt ära ei kao. Kui sa auti lööd, siis puude alused on kõik ilusasti ära puhastatud, seal paistab kõik välja,“ kiidab Reimo.
Hetk hiljem tõmbab Reimo golfikärust – ei, mu silmad ei eksinud – vihmavarju, avab selle ja kinnitab käru külge. Pisut varju all mõtisklenud, tõmbab ta kärust ka kepi ja asub lööma kraavimudasse lennanud palli.
Võlad 3,4 miljonit
Hobisportlaste Toomase ja Reimo entusiasmist hoolimata pole Suuresta olukord kiita.
11. märtsil kuulutas Harju maakohus välja golfiväljaku omaniku Golfest AS-i pankroti. Ettevõtte juhatusse kuuluvad nüüd soomlane Teijo Ensio Homan ja kohalik pankrotihaldur Peeter Sepper.
„Tänase päevaga on võlausaldajad esitanud nõudeid summas 3 446 000 eurot. Suurimad võlausaldajad on omanikäriühing OÜ Gotalf ja Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal, kelle nõuded kokku moodustavad ca 90%,“ selgitab Sepper Harju Elule.
15. aprillil pani pankrotihaldur Suuresta Golfi enampakkumisele. „Esimene enampakkumine on välja kuulutatud keskkonnas oksjonikeskus.ee alghinnaga kaks miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ostmise vastu on huvi tuntud Soomest ja Eestist, aga reaalsete pakkumisteni ei ole jõutud. Tõenäoliselt on hind kõrgem, kui turg nõus maksma on,“ arvab Sepper.
Mis saab ülejäänud võlast, kui müük peaks õnnestuma kahe miljoni euroga? „Võlausaldajate nõuded, mis ületavad pankrotivara müügist laekunud raha, millest lahutatakse menetluse läbiviimisega seotud kulud, jäävad nende endi kanda,“ täpsustab Sepper.
„Oluline on, et vaatamata pankroti väljakuulutamisele otsustasid võlausaldajad jätkata majandustegevust,“ rõhutab Sepper. 16. aprillil korraldati koristustalgud, millest võttis osa nelikümmend inimest. Keskuse mänedžer Anneli Männapsoo sõnul alustati hommikul kell üheksa, lõpetati kolme paiku pärastlõunal.
Pankrotis golfikeskus avas hooaja 17. aprillil kliendipäevaga, kus mänguga tutvus 25 huvilist. „Suurestas hakkab tegutsema Golfiakadeemia, kus oma ala asjatundjad õpetavad mängima. Suuresta golfiväljakuga on liitunud vastasutatud MTÜ Rae Golfiklubi,“ teatab Sepper.
Eesti Golfi Liidu peasekretär Piret Sepp on veendunud, et golfi saab Suurestal mängida ka edaspidi. „Praegu töötavad kõik asjaosalised selle nimelt, et Suuresta golfiväljakut käigus hoida,“ ütleb ta.
MARKO KALJUVEER
Eesti Golfi Liidu president
Eesti Golfi Liit on MTÜ, kuhu kuuluvad golfiklubid, kes on ka MTÜd, kuid Suuresta golfiväljak on iseseisev äriettevõte.
Aastas mängitakse Suurestal umbes 12 000 mänguringi. Klubiliikmeid on 254. See arv võiks suurem olla, ja olen kindel, et tulevikus saavad asjad paremini liikuma.
Ega ma ei oskagi öelda, mis on pankroti põhjusteks. Arvatavasti valed juhtimisotsused jne. Eesti Golfi Liit ei ole kursis äriettevõtete majandustegevusega. Samas on teada, et golfiäri ajamine Eestis ongi seotud hulga riskidega. Ega see kerge pole.
Ma ise arvan, et järgmine omanik peaks olema golfist väga huvitatud inimene, kes teab, tunneb ja armastab seda mängu ja teeks Suurestale ka investeeringuid. Iseenesest on koht väga hea, sest Suuresta on kõige lähem golfiväljak Tallinnale.
