Teisipäeval, 23. mail kell 17.49 sai häirekeskus teate, et Rae vallas Soodevahe külas Suur-Sõjamäe tänaval põleb jäätmejaam, kus asunud ohtlikud ained plahvatasid. Lennujaama lähedal toimunud suurpõlengu tõttu täitus ümbruskond musta tossuga, mida oli näha üle kogu Tallinna, põlengut kustutati veel terve järgmise päeva.
Sündmusele reageeriti kõrgeima ohuastme järgi. Põleng oli intensiivne ning sündmuskohalt levis ohtralt suitsu. Tulekahju levis jäätmejaamast edasi pakendikeskusele, põlenguala oli umbes 8000 ruutmeetrit. Päästeamet kuulutas ohualaks kolm kilomeetrit ning kõikidel lähipiirkonna elanikel paluti kodude uksed- aknad suletuna hoida ja sundventilatsioon välja lülitada, sest suits on mürgine.
Nii hoones kui õuealal toimus mitu plahvatust. „Ohtlikud ained, balloonid, kütus – need plahvatasid, ohtlikud ained levisid ka kanalisatsiooni, kus ka toimus plahvatus. Sellist sündmust, et tahmatükid langevad viie kilomeetri kaugusel maha, mina küll ei mäleta,“ rääkis päästeameti vastutav korrapidaja Erkki Põld kolmapäeval ERRi saates „Ringvaade“. Söe- ja tahmatükid on tema sõnul kerged ja pigem hõljusid taevast alla.
„Tegemist on tahkeainete põlemisjääkidega ning tükkide leidmise korral palume need kokku korjata ja ladustada olmeprügisse,“ soovitas Põhja päästekeskuse valvepressiesindaja Pavel Kulikov. Peetri kandis tehtud analüüsid näitasid, et õhus oli saastet, aga vahetut ohtu see päästjate sõnul tervisele ei põhjustanud.
Käideldi ohtlikke aineid
Päästetöid alustati neljas töölõigus ning kõrgendatud riskikeskkonnas, kuna hoones käideldi ohtlikke aineid. Lisaks käivitati eraldi töölõik kõrvalasuvate hoonete kaitsmiseks. Kannatanutest teateid ei ole. Ohualas olevatele inimestele saadeti välja EE-ALARM sõnum käitumisjuhistega. Sündmusele reageerisid päästemeeskonnad Assaku, Keila, Kesklinna, Lasnamäe, Lilleküla, Muuga, Nõmme ja Pirita kutselistest päästekomandodest ning vabatahtlikud päästjad Arukülast, Hüürust, Kostiverest, Raest, Sakust, Sauelt, Tabasalust ja Tõdvalt.
Kustutustöödele kaasati päästemeeskonnad ka Tartust, Pärnust ja Jõhvist ning koostööpartnerid keskkonnaametist, politseist ja kiirabist. Kütusemahutite plahvatuste tagajärjel voolas Kanali teel sadevee kraavi vedelkütuse ja kustutusvee segu ning päästjad koos avariigrupiga Tallinna Vesi AS-ist tegelesid reostuse piiramise ning likvideerimisega. Jäätmejaama omanikfirma Epler & Lorenz juhatuse liige Janis Lorenz ütles ERRile, et ajal, kui tulekahju puhkes, oli osa töötajaid veel jäätmejaamas.
Sellist sündmust, et tahmatükid langevad viie kilomeetri kaugusel maha, mina küll ei mäleta.
Põhiselt olid jaama enne põlengut ladustatud vanad õlid ja värvid, kodukeemiat, päevavalguslampe ja elektroonikat. Kahju suurus võib ulatuda üle miljoni euro. „Toimunu on šokeeriv ja kahetsusväärne ning Epler & Lorenz AS vabandab kõigi ees, et selline õnnetus juhtus. Selle väga tõsise õnnetuse ainus helge külg on asjaolu, et inimesed ei saanud viga,“ ütles jäätmejaama juht Argo Luude. Tema sõnul oleks riiklikul tasandil vajalik arvestada ohtlike jäätmete käitlustehaste rajamise vajadusega ning sellega seonduvate protsesside kiirendamisega.
Kustutustööd jätkusid terve järgmise päeva
Kolmapäeval Suur-Sõjamäe jäätmejaama kustutustööd jätkusid, keskpäevaks saadi tuli kontrolli alla ja ohtu inimeste elule ja tervisele enam ei olnud. Terve päeva oli Suur-Sõjamäe tänaval liiklus suletud Smuuli teest kuni Tallinna ringteeni. Päästetöötajad pidid avama hoonete konstruktsioonid, et tulepesadele ligi saada.
„Ligipääs kokku varisenud hoonetele on raskendatud ning kaasatud on rasketehnika,“ ütles päästetööde juht Aivar Kukk, lisades, et põlenguala vajab ka põhjalikku puhastamist ohtlike jäätmete ning kustutusvee segust. Kolmapäeva pärastlõunal saabus sündmuskohale ka keskkonnauuringute keskuse mõõtebuss, mis hakkas mõõtma õhukvaliteeti.
Keskkonnaamet alustas juhtumi osas kriminaalmenetlust § 365 järgi, mis käsitleb keskkonna saastamist ettevaatamatusest. Kriminaalmenetlust juhib Põhja ringkonnaprokuratuur. Tulekahju tekkepõhjus ei olnud artikli kirjutamise ajal veel teada.
Tallinna Vesi: Ülemiste järve vesi on puhas
Kolmapäeval Ülemiste järvest võetud veeproovide analüüsi tulemused ei tuvastanud Suur-Sõjamäel toimunud põlengu järgselt ühtki muutust pinnavee kvaliteedis, kuid Tallinna Vesi jätkab täiendavate veeproovide võtmist ja analüüsimist.
„Alates Suur-Sõjamäe tänava põlengu algusest oleme hoidnud suurema tähelepanu all veepuhastusjaama suunatava toorvee kvaliteeti ning võime kinnitada, et seni pole veekvaliteedis muudatusi tuvastatud. Proove võtame nii veepinnalt kui ka 30 cm vee alt, et oleks võimalik hinnata võimaliku ujuva reostuse ja hõljuva reostuse sisaldust,“ ütles Tallinna Vesi AS-i tootmisdirektor Ivar Ruubel.
Igapäevaselt analüüsitakse Ülemiste järvevee keemilisi ja mikrobioloogilisi näitajad vastavalt joogivee allika kontrollikavale ja keskkonnaloale, mille alusel hinnatakse vee hägusust, värvust, pH-d, elektrijuhtivust, leelisust, oksüdeeritavust, bakterite sisaldust jne. Kolmapäeva hommikul tehti täiendavad proovid ka reostusnäitajate, näiteks raskemetallide ja PAHide, analüüsimiseks, mis saadeti analüüsiks keskkonnauuringute keskusesse.
