Suureneb raskustesse sattunud firmade arv ja kasvab seadusega ühel või teisel moel pahuksisse sattunud noorte hulk, kes enam tööd leida ei suuda. See võib tulevikus ühiskonnale tähendada kadunud inimest, noore jaoks aga luhtunud elu.
Raske on neil noortel. Tavaliselgi noorel, alles koolipingist või kaitseväest tulnud, on raske praegu tööd leida. Mis kõnelda siis veel noorest inimesest, kes on ühel või teisel moel elu hammasrataste vahele jäänud. Neil on eriti raske. Kuigi paljud neist tahaksid tööd teha, olla võrdväärsed kõigi teiste noortega.
Paraku on ju selge, et ega ükski tööandja ei taha enda juurde võtta tööle noort, kel on kriminaalne minevik, kes on toime pannud väärteo või istunud koguni vanglas. Sellistel noortel on väga raske tööle kandideerida, sest iga tööandja tahab parimaid töötajaid. Kui aga eluga pahuksisse sattunud noort ei aidata, võib tekkida tal suletud ring: ei saa tööd, aga elamiseks on vaja raha, järelikult tuleb hakata varastama või narkot müüma. See aga tähendab peatset tagasipöördumist vanglasse.
Raske tööga kooli tagasi
Viis aastat tagasi alustati Eestis STEP programmiga, mille eesmärgiks on aidata õigusrikkumise toime pannud noortel naasta ausasse ellu, leida tööd või jätkata õpinguid. Muidugi tekib küsimus: kes on noor? Traditsiooniline vastus – igaüks on nii vana, kui vanaks ta ennast peab. Meie, programmi meeskond, siiski päris nii ei arva. Meie piiritleme noorte vanust, kes võivad programmis osaleda, aastatega 15–29.
Ja ka kuriteod, mis toime pandud, ei tohi olla päris ükskõik kui karmid.
Kes on aastateks vangi mõistetud, peab oma karistuse ka ära kandma ja selliste noortega tegelevad teised organisatsioonid.
Meie koostööpartneriteks, kelle kaudu noored meieni jõuavad, on Töötukassa, erinevad ministeeriumid, kriminaalhooldajad, lastekaitse ametnikud… Iga partneriga on meil omad kokkulepped.
Tihtipeale on noored kahevahel, kas jätkata õppimisega või minna tööle. Üritame ka sellise dilemma ees seisvatel noortel aidata teha valikuid, millist teed elus edasi minna. Selleks tuleb aga iga noore vajadused, võimalused, oskused ja suutlikkus esmalt kaardistada.
Kui lahtise peaga noor on mingil põhjusel kindlalt otsustanud tööle minna, siis aitame tal leida sellise töö, kus ta ka tõeliselt vaeva peab nägema. Siis ta ehk mõistab, kui hea on koolis käia ja tahab tagasi kooli.
Meie tugivõrgustik
Aga oletame, et noor on ikkagi otsustanud minna mitte kooli, aga tööle. Selleks puhuks on meil viie tegutsemisaasta jooksul tekkinud tugiettevõtete võrgustik, kus praegu on 180 tööandjat-ettevõtet, kellega oleme pidevas suhtluses. Kui aga ka nendel firmadel parasjagu midagi pakkuda pole, üritame noort aidata koolituse või nõustamisega. Ja see on südantsoojendav – oleme leidnud peaaegu 40 erineva eriala vabatahtlikku, kes on nõus noori tasuta aitama.
Nende hulgas on nii psühholooge, juriste, sporditreenereid, IT-inimesi, aga ka keeleõpetajaid. Vajadusel saavad meie programmis osalejad tasuta keele- või IT-alast täiendkoolitust. Nii on noortel lihtsam tööturul läbi lüüa. Sest allahindlust omale tööjõu palkamisel ei tee ükski ettevõtja.
Milleks see jutt?
Miks ma seda kõike kirjutan, sellest kõigest räägin? Olen ise olnud poolteist aastat koordinaatoriks selles programmis. See tähendab, et võtan esmalt meie programmi kandideerivate noortega ühendust, üritan selgeks teha, millist abi üks või teine noor enim vajab. Juhtumid on tavaliselt keerulised, inimeste saatused on erinevad. Aga selleks ongi meil tegutsemas erinevate elualade nõustajad, et aidata kiiva kiskuv elutee jälle õigele rajale sättida.
Mis kõnelda siis veel noorest inimesest, kes on ühel või teisel moel elu hammasrataste vahele jäänud. Neil on eriti raske.
Eeskuju oma programmi käivitamisel võtsime Taani analoogsest mudelist. Ainuke suurem erinevus Eesti STEP programmil võrreldes taanlastega – seal olid programmi eestvedajaks ettevõtted ja ettevõtjad, kes adusid, et ühiselt saab aidata noortel tagasi pöörduda õigele teele, kasvatades samas oma ettevõtetele vajalikku tööjõudu. Nii öelda kaks ühes.
Eestis aitas taanlaste kogemustele tuginedes programmi käima tõmmata siseministeerium, “katsepolügoniks” olid Tallinn ja Harjumaa, kust kaasasime noored ja leidsime toetavad ettevõtted. Aastatega on liitunud meiega küll aina enam ettevõtteid ja nõustajaid üle Eesti.
Nii ma siis pöördungi ettevõtjate ja omavalitsuste poole – kõik inimesed vajavad praeguses kriitilises situatsioonis abi. Olgu selleks abiks siis toetav sõna, psühhoterapeudi nõuanded, täiendkoolitus või tugi töökoha leidmisel. STEP programm saab Solidaarsuskorpuse abil aga programmis edukalt osalenud noori ja neid toetanud ettevõtteid abistada rahaliselt.
Tööandjale, kelle juures noor on tööl olnud kolm kuud, saab meilt toetust 450 eurot ja poole aasta eest aga 900 eurot.
Programmis osalenud täiskasvanud noor, kes on töökohal püsinud pool aastat, saab lisaks väljateenitud palgale toetust 780 eurot.
Muidugi mõistame, et raha pole eksinud noore õigele teele suunamisel see kõige olulisem faktor – olulisimad on ikkagi moraalne tugi noorele, koolitused, mentorlus – aga ilma rahata ka ei saa. Muidu tuleb mujalt raha teenida… Programmis osalemine on vabatahtlik.