Järgmise aasta lõpuks saabuvad Eestisse Hollandist hangitud jalaväe lahingumasinad CV90 ja toetussoomikud. Praegune keskpolügooni harjutusala on aga liiga väike, et seal lahingumasinatega suuremaid harjutusi läbi viia. Seetõttu tahab kaitseministeerium rajada Soodlasse uue harjutusala ning suurendada polügooni ohuala.
Praegune 12 000 hektari suurune harjutusala asub Harjumaal Kuusalu valla territooriumil. Kuigi maad tundub olevat piisavalt, on ala ida-lääne suunas kitsas ning pole piisav, et lahingmasinad saaksid igas suunas laskeharjutusi teha. Selleks on vaja suurendada harjutusala lääneküljel ohutusala.
Kuid seegi pole piisav. Lisaks Eesti soomusüksustele teevad keskpolügoonil lahinglaskmisi ka liitlaste soomusüksused ja õhujõud. Näiteks kui õhujõud pommitavad sihtmärke, siis lahingumasinad samal ajal seal harjutada ei saa. Suuremate õppuste läbiviimiseks on vaja rohkem territooriumi. Seetõttu on kaitseministeeriumis küpsenud plaan rajada Soodlasse uus, 3500 hektari suurune harjutusväli, mis asuks Soodla veehoidla ümber. Praegu on plaan veel ministeeriumis, kuid lähinädalatel soovitakse saata see kooskõlastusringile ning Vabariigi Valitsusele arutamiseks. Kui valitsus plaani kinnitab, siis järgneb planeerimisprotsess. Kaitseministeeriumis loodetakse, et uus harjutusala saab samal ajal loodud, kui Eestisse saabuvad Hollandi lahingumasinad.
Ainuke võimalik koht
Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsleri Jonatan Vseviovi sõnul on tegemist ainukese kohaga vabariigis, kuhu taolise harjutusväljaku loomine on võimalik. „Kaalusime alternatiive, kuid jõudsime järeldusele, et neid ei ole,“ ütles ta ja lisas, et järgmine võimalus on harjutada väljaspool Eestit, näiteks Lätis.
Samas nentis Vseviov, et kohalikku elu riivamata ei saa plaani teostada. Püsivalt piirkonnas elavaid perekondi on plaanitava ohuala sees kaks, mõlemad tegelevad turismindusega. Vseviovi sõnul käivad nendega läbirääkimised. Kolme kilomeetri raadiuses võimalikust tulevasest Soodla harjutusväljast elab ca 400 inimest, kuid kaitseministeeriumi poolt tehtud analüüs näitas, et müraga probleeme ei tohiks tekkida.
Vastu ei võitle keegi
Kuigi elanikke on sealkandis vähe, on tegu populaarse rekreatsioonialaga – sealkandis käiakse matkamas, seenel-marjul, talviti on seal suusarajad. Vseviovi sõnul tuleks alad sulgeda aasta umbes 90 päeval ning pigem kevadel ja sügisel kui suvel. Õppuste-harjutuste ajal oleks harjutus- ja ohualal liikumine piiratud, muul ajal mitte.
Vseviov käis enda sõnul Kuusalu ja Anija vallavolikogus plaane tutvustamas ning kohalike ettevõtjate, vabakonna esindajate, looduskaitsjate, jahimeeste, RMK jaASi Tallinna Vesi arvamust kuulamas. „Kõik saavad aru, et praeguses olukorras on seda vaja,“ ütles ta. „Jäävad kohalike elanike mured. Keegi pole samas öelnud, et hakkab vastu võitlema.“
Plaanitava harjutusväljaku maad on suures osas riigi omad, eramaade osas käivad kaitseministeeriumil praegu läbirääkimised maaomanikega. Vseviovi sõnul on ta optimistlik, et maade omanikega jõutakse kokkuleppele.
Vastab kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Jonatan Vseviov
Miks on uus harjutusala planeeritud ümber Soodla veehoidla – kas muid võimalusi polnud? Kas veehoidla reostamist ei kardeta?
Uue harjutusvälja asukoha valimisel tuli leida maa-ala, mis jääb võimalikult kaugele asulatest; kus ei ole püsielanikke; mis on valdavalt riigimaadel; kus on sobiv maastik ja pinnas, mis on mõistlikus kauguses Tapal asuvast Kaitseväe linnakust ja võimalikult lähemal olemasolevale Kaitseväe keskpolügoonile; kus ei ole sõjalist väljaõpet piiravaid looduskaitselisi tegureid; kus ei ole sõjalist väljaõpet takistavaid elektriliine, gaasitrasse, veetrasse, ühiskanalisatsiooni trasse, üldkasutatavaid teid, raudteid jmt ning mis ei asu liiga lähedal Eesti piirile. Lisaks eelistasime ala, mida on juba ajalooliselt sõjaliseks väljaõppeks kasutatud või kasutatakse tänapäeval. Soodla veehoidla lõunakaldal oli varem Tõrrepõhja tankodroom ja Soodla veehoidla põhjakallast kasutatakse tänapäeval Kaitseväe taktikalisteks õppusteks.
Soodla veehoidla vee saastamise võimalust hinnatakse planeerimisprotsessiga samaaegselt tehtava keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus ja vajadusel võetakse kasutusele meetmed reostuse vältimiseks (näiteks sõidetakse masinatega teatud kaugusel veehoidlast, sihtmärke paigutatakse teatud kaugusele veehoidlast jne).
Kui palju eramaid asub plaanitava harjutusala 3500 hektaril? Mida tehakse siis, kui maa omanik pole nõus maast loobuma?
Soodla harjutusväljal (36,8 km2) on üheks eraomanikule kuuluvat maaüksust. Soodla harjutusvälja ohualasse (19,2 km2), kus sõjalist väljaõpet ei toimu, on seitse eraisikut, kellele kuulub kokku 12 maaüksust. Kõik eraisikutele kuuluvad maaüksused on maatulundusmaad, mitte elumaad. Kui maaomanik ei ole nõus enda maad müüma, püütakse leida muud, mõlemaid pooli rahuldavad kompromisslahendused. Kui maa asub ohualas, mitte harjutusväljal, ja omanikku ei häiri, et tal ei ole igal ajal oma maale ligipääsu, siis ei ole otsest vajadust , et maaomanik peaks enda maast loobuma.
Millises kasutuses on praegu plaanitava harjutusala territoorium?
Soodla harjutusvälja põhjakallas on valdavalt metsamaa, kus periooditi teeb Kaitsevägi taktikalisi harjutusi. Ka Soodla veehoidla lõunakallas on valdavalt metsamaa. Riigimaadel tegeleb metsa majandamisega RMK, eraisikud tegelevad enda maa majandamisega ise. Teame, et ala kasutatakse ka vaba aja veetmiseks, mistõttu sooviksime panustada ala korrastamisse.
Kas plaanitav laiendus jääb keskpolügoonil viimaseks või on tulevikus veel miskit plaanis?
Lähitulevikus täiendavaid väljaõppealasid vaja ei lähe, kuid Kaitseväe harjutusväljade arendusvajadused sõltuvad meie piirkonna julgeolekuolukorrast ja sellele vastavatest Kaitseväe arenguplaanidest. Me ei tea, millised vajadused võivad tekkida või ka kõrvale jääda kaugemas tulevikus, aga praegu me lähtume eeldusest, et me ei pea enam täiendavaid väljaõppealasid arendama.
URMAS KIRTSI
Kuusalu vallavanem
Kaitseministeerium käis 22.03.2015 volikogu istungil tutvustamas oma kavatsust uue harjutusala kasutuselevõtuks Soodla veehoidla põhja ja lõunakaldal.
Volikogu võttis info teadmiseks. Seisukohta sellel istungil toimuva suhtes ei võetud.
Plaanitava harjutusala lähialas (st kuni 10 km kaugusel) elab ca 3000 elanikku. Kuusalu valla lähimad külad asuvad harjutusalale vähem kui 3 km kaugusel. Esmaseks mureks on elanike elukvaliteedi langus ja arvatav kinnisvara hinna langus. Põhjuseks mürareostus ja võimalikud õhu lööklained. Eesti kaitseväe areng ei piirdu hiljuti soetatud CV90-netega. Tõenäoliselt hakatakse tulevikuks kasutama selles piirkonnas ka oluliselt võimsamat lahingtehnikat (haubitsad, liikursuurtükid, tankid), mille poolt tekitatud müra on kordades võimsam kui CV-de 35mm relvadest tulenev.
Harjutusala on populaarne puhkeala, mida aastas külastab ca 40 000 inimest. Ala ohutsooni läbib ka RMK Oandu-Ikla matkarada. See tähendab, et alale satuvad teiste hulgas ka inimesed, kes ei ole Eesti inforuumis ja seega ei saa omada teavet kehtestatud piirangute suhtes.
Olen osalenud Kõrvemaal tegutsevate turismiettevõtete koosolekutel ja kursis nende inimeste muredega.
