Politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmetel on 27. veebruarist kuni 6. märtsini Eestisse saabunud 6803 Ukraina kodanikku ja nende pereliiget, kellest transiidil on olnud 1196 inimest.
Saabujate hulgas on olnud vähemalt 1889 last.
Euroopa Liidu tasandil tehti eelmisel nädalal põhimõtteline otsus rakendada ajutise kaitse mehhanismi, mis kohaldub neile, kes on Ukrainast lahkunud pärast seda, kui sõjategevus algas (24.02). Töötamise osas tähendab ajutise kaitse rakendumine, et inimesed saavad elamisloa, tekib õigus saada teenuseid ja asuda tööle võrdsetel alustel alaliste elanikega.
Tööandjate huvi värvata ukrainlasi erinevatesse sektoritesse on esimeste päevade järgi hinnates väga suur. Selleks et ukrainlastest tööotsijad ja tööandjad paremini kokku viia, on töötukassa avanud eraldi portaali ukrainlastele töökohtade pakkumiseks, kust leiab pakkumisi vene ja inglise keeles. Tänaseks on registreerunud ligi 700 tööandjat.
Otse töötukassa konsultantidele on väga paljud tööandjad märku andnud, et nad heal meelel värbavad Ukraina sõjapõgenikke, et neid aidata. Ollakse isegi valmis looma neile töökohti.
Tööd pakutakse erinevates valdkondades ehk siis me ei räägi nii-öelda tavapärastest töökohtadest, kus oleme harjunud rääkima Ukraina tööjõust (peamiselt liht- ja tootmistöö). Nüüd pakuvad paljud tööandjad töökohti ka toitlustus- ja majutusvaldkonnas, aga endiselt ka erinevate tootmistöödega seotud valdkondades.
Lisaks pakutakse tööd haridusvaldkonnas (otsitakse ka õpetajaid, lasteaeda logopeedi ja psühholoogi), IT-sektoris, põllumajanduses.
Eelkõige soovivad nad töötada lühiajaliselt, et naasta mõne aja pärast koju.
Pakkumisi on nii tähtajatuid kui ka tähtajalisi. Nii nagu tavapäraselt tööpakkumisega, on suuremates piirkondades ka nüüd rohkem tööpakkumisi.
Paljud Eesti tööandjad on juba tuttavad Ukrainast pärit tööjõuga. Ukraina kodanikest lühiajaliste töötajate arv on viimastel aastatel järjest kasvanud. 2021. aastal registreeris lühiajalise töötamise 23 672 Ukraina kodanikku, moodustades üle 70% kõigist lühiajalistest töötajatest.
Lõviosa lühiajalistest töötajatest on siiani olnud hõivatud kahes sektoris: ehitus (6597 töötajat 2022. a alguse seisuga) ning töötlev tööstus (6471 töötajat).
Saabunute profiilist, oskustest ja töökoha ootustest saab töötukassa aimu siis, kui saabujad end tööotsija või töötuna registreerivad.
Esialgsetel andmetel on saabujate seas meditsiiniõdesid, sõidukijuhte ja ka neid, kes on valmis ajutiselt tegema lihtsamaid töid nagu pakkimine, komplekteerimine vms. Peamiselt on tegemist naiste, laste ja vanemate inimestega. Eelkõige soovivad nad töötada lühiajaliselt, et naasta mõne aja pärast koju.
Tööandjatel tuleb arvestada, et Ukrainast saabujad ei ole tulnud siia esmajärjekorras töömõtetega, vaid nad põgenevad sõjaolukorrast. Kõik ei ole kindlasti valmis kohe tööle asuma.
Eestis valitseb täna ja ka tulevikus tööjõupuudus. Ukrainlaste tööle aitamine ei võta kellegi teise töökohta ära.
