Harjumaal on sigade katk kanda kinnitanud Anija, Kose ja Jõelähtme valdades. Maakonna metssigadel on tuvastatud kokku 9 katkujuhtumit. Õnneks ei ole Harjumaa kodusead seni nakatunud.

Sigade katk murdis Harjumaale käesoleva aasta alguses. See tuvastati esmalt kahel Anija vallas Voose küla lähedal kütitud metsseal ja ühel Uuearu küla lähedal sõiduautolt löögi saanud ning seetõttu jahimeeste poolt hukatud metsseal. Kõik need kolm siga tabati 28. jaanuaril.

Katku levik Anija valla metssigadel ei ole piirdunud vaid Voose ja Uuearu küladega. Veebruaris leidis kinnitust üks juhtum Rookülas, märtsis kahel loomal Pikva külas.

Analüüsid tehakse maakonna metssigade puhul nii, et jahimehed võtavad lastud ja surnuna leitud loomadelt proovid, annavad need Harjumaa veterinaarkeskusse, kust proovid saadetakse edasi analüüsimiseks Tartu veterinaar- ja toidulaboratooriumisse.

Juunis tuvastati seakatk kahel Kose valla metsseal, neist üks Saarnakõrve külas, teine Nõrava külas. Nõravas laskis 16. juunil haige metssea Siniallika Jahiseltsi esimees Markus Mait. Viis päeva hiljem saadi tulemused. “Antikehade proov ühe meetodiga oli negatiivne ja teisega positiivne,” seletab ta.

Seda kurba statistikat täiendas Jõelähtme. Loo Jahiseltsi esimehe Margo Hanni sõnul kütiti katkusiga 26. juunil Saha külas. Neli päeva hiljem teatati Loo jahimeestele, et proov on positiivne.

Juunikuu seisuga oli Eestis uuritud kokku 9173 metssiga, neist Harjumaal 682. Katk on tuvastatud kokku 9 Harjumaa metsseal.

Surnud metssea pea Saarnakõrve külas. Analüüsid kinnitasid kahtlust – loom oli katkuhaige. Foto: Arvi Raie 

Kodusigu oli uuritud kokku 2942, neist Harjumaal 679. Maakonna kodusigadel nakkust seni leitud veel ei ole.

Väga oluline on taudi vastu võitlemisel olnud jahiseltside roll. “Kõue Jahiselts on alates eelmise aasta oktoobrist kuni tänase päevani viinud 170-lt kütitud metssealt vereanalüüsid ja praegu on õnneks kõik korras olnud,” seletab Kõue Jahiseltsi esimees Jüri Valdma.

Harjumaal viis suuremat seakasvatajat

Harjumaa suurimad seakasvatajad on Kuusalu vallas paiknevad Küüni sigala (sigade arv ligemale 7100) ja Hinnu farm (ligemale 6900).

Olulist rolli mängivad veel Kose vallas asuvad Triigi Seakasvatus OÜ (ligemale 2900) ja Valdreks OÜ (ligemale 2600), samuti Kiili vallas paiknev Pihlaka farm (umbes 1500).

Sugugi mitte kõikides Harjumaa valdades ei tegelda aktiivselt seakasvatusega. “Minu andmetel on Jõelähtmes üks kodusea pidaja ja kokku vist, kui ma ei eksi, siis kaks siga,” teatab Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja.

Tauditõrjekomisjon manitseb

Harjumaa kohalik loomatauditõrjekomisjon paneb inimestele südamele, et metsas käijad ei puutuks korjuseid ja teavitaks leitud surnud metssigadest kohalikku veterinaarkeskust.

Nakkusohtlikuks loetakse nii surnult leitud sigu, nende sisikonda, nahka kui ka nende eritistega kokkupuutunud materjali. “Tähelepanelikud peaksid olema kõik, kes metsas käivad, teiste seas maa- ja metsaomanikud ning nii riigi- kui erametsades töötavad metsatöölised,” soovitab loomatauditõrjekomisjon.

“Vähimagi kokkupuutekahtluse korral nakatunud sea korjuse või väljaheidetega pese ja puhasta koju jõudes oma riided. Hoia vähemalt 48 tunni jooksul eemale seakasvatustest. SAK on väga nakkav ainult kodu- ja metssigadele. Inimesed, ega teised loomaliigid ei haigestu, kuid nad kananvad haigust edasi,” hoiatab loomatauditõrjekomisjon.

Sigade katk püsib külmutatud lihas aastaid, soolatud lihas kuni üks aasta, suitsutatud lihas kuus kuud ning ta hävineb alles 70 kraadi juures.

Nakatunud metssigade korjused matavad või toimetavad konteineritesse jahimehed, kellega veterinaar- ja toiduamet on sõlminud vastavad lepingud.

Seakasvatajad ei loobu

Ehkki septembris möödub kaks aastat esimese katku surnud metssea leidmisest Eestis, ei kavatse seakasvatajad alla anda.

“Otseselt ei ole plaanis seakasvatust lõpetada,” kinnitab nelja töötajaga Pihlaka Farm OÜ omanik Peeter Pihlakas. “Seoses sigade aafrika katkuga oleme teinud täiendavaid kulutusi umbes 20 000 eurot.”

Jätkata kavatseb üheksa töötajaga Valdreks OÜ omanik Aare Mölder. Katku tõttu rakendatavad lisameetmed on tema sõnul ettevõttele maksma läinud 30–40 000 eurot.

“Hetkel lõpetamise plaane ei pea,” väidab seitsme töötajaga Küüni Farm OÜ juhatuse liige Toomas Liivik, ehkki Eesti metsades möllav epideemia on farmile suuri lisakulutusi toonud. “Summa on kindlasti üle 50 000 euro, sealhulgas siis uus aed, desovann, saun ja igapäevased kulud desoainetele, pritsidele.”

“Seakasvatust on plaanis muidugi jätkata,” rõhutab ka kümne töötajaga Triigi Seakasvatus OÜ juhatuse liige Jüri Valdma. “Kuna ajutisi kaitserajatisi asendatakse järjest alalistega, siis kulutusi ma nii kiiresti ei oska öelda,” lisab ta katku tekitatud majanduskahju kohta.

Hinnu Seafarm OÜ üks omanikest Ulvi Märtson olukorda pikemalt kommenteerida ei soovi, ent seakasvatust jätkab temagi.