Üks Kuusalu valla ambitsioonikamaid projekte – Salmistu sadama ümberehitus – toppab, sest Euroopa Liidu piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist raha ei saadud.
Ajalooliselt on piirkonna peamiseks sadamaks olnud Kaberneeme. 1974. aastal otsustas kohalik kalurikolhoos Majak luua sadama ka Salmistusse.
Et ehitada Salmistu sadama akvatooriumi kaitsev kai, uputati merre palkidest kastid graniit- ja paekividega, mis kinnitati omavahel armatuurrauaga. Pealt kaeti konstruktsioon betooniga.
Salmistust vaid pooleteise kilomeetri kaugusele jääva Pedassaare rannikul olid kalurikolhoosi sumbad, kus kasvatati forelli. Forelli toideti räimega. Salmistu sadamast oli mugav seda kõike organiseerida.
Viga juba ehituses
Endine Loksa linnapea, praegu pensionärina kaatriga huvilisi Salmistust Pedassaarele sõidutav Märt Praks väidab aga, et sadam ehitati kiirustades, vale koha peale ja vale konstruktsiooniga, mistõttu hakkas see lagunema juba nõukogude ajal.
Salmistu rannikul otse merre suunduv kai teeb alguses täisnurga all pöörde paremale ja siis täisnurga paremale. Praksi arvates on see viga. Tema sõnul oleks kai pidanud meres pöörama vasakule, sest praeguse asendi tõttu ummistab meri sadamat liivaga, mistõttu akvatooriumis on vee sügavuseks vaid 40-60 sentimeetrit, ehkki sadamat on korduvalt süvendatud.
Teine viga tehti Praksi väitel täitematerjaliga. Palkidest kastidesse poleks tohtinud panna paekivi, sest paas laguneb merevees kiiresti. “Sadam näeb välja, nagu oleks see pommitabamuse saanud,” ohkab Praks.
Lagunenud ja liivaga ummistunud Salmistu sadamas märkab silm pühapäevasel pärastlõunal vaid kahte paati ja kahte kaatrit, ehkki Salmistu on Kuusalu valla peamine sadam – ja Kuusalu on Eesti valdadest omakorda kõige pikema merepiiriga.
Sadamaregister.ee annab Salmistu kohta info: “Väikesadam, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid.” Sellegipoolest võtab Praks huviliste Pedassaarele viimise eest tasu, lubades väiksele kaatrile kuni kaheksa matkajat korraga, neist kaks lausa kaatri ninale. Reisjatest keegi ei saa selga päästevesti.
Jäätist, mahla ja kohvi pakkuva Salmistu sadama kõrtsi lahtiolek sõltub selle pidaja Veiko Väitsi tujudest. Kõrtsi ukse kõrval on tahvlid vee- ja õhutemperatuuri kohta, ent neil haigutab tühjus.
Remondiraha pole leitud
“Olen vaene pensionär,” läheb Märt Praksi suu korraga lukku. Tausta uurides selgub, et 2009. aastal sõlmis MTÜ Salmistu Paadimees, mille esindaja on Märt Praksi poeg Madis Praks, Kuusalu vallaga hoonestusõiguse seadmise lepingu, millega võttis kohustuse investeerida Salmistu sadamasse viie aasta jooksul 15 miljonit Eesti krooni.
Kuusalu vallavolikogu lõpetas selle lepingu 30. septembril 2015, sest MTÜ lepingulisi kohustusi ei täitnud. “MTÜsse kuuluvad isikud said valla nõusolekul oma äranägemise järgi Salmistu rannas toimetada, mitmesuguseid teenuseid pakkuda, autodelt parkimistasusid kasseerida jne. Mingeid hinnakirju selleks, mida notariaalne leping ette nägi, ning mis oleks tulnud vallale kinnitamiseks esitada, kunagi ei esitatud,” selgitab Kuusalu vallavolikogu liige Sulev Valdmaa.
Tänavu veebruaris esitas Kuusalu vald euroraha taotluse, et rekonstrueerida aastatel 2017-2019 Salmistu väikesadam nõnda, et seal oleks ruumi 48 väikelaevale. Vajaminevast 1,9 miljonist eurost oli vald valmis välja käima ise 15%, ülejäänud 85% loodeti saada EASi kaudu Euroopa Liidu piirkondade konkurentsivõime tugevdmise programmist.
Taotlusele tuli eitav vastus 22. juunil. “Põhimõtteliselt öeldi, et raha on vähe ja kõigile ei jätku,” kurdab Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi. Ta loodab siiski, et EASi tulevastes taotlusvoorudes läheb paremini. “Salmistu sadama praegune olukord on väga halb,” ütleb ta.
Küsimusele, kui kaua sadam ilma remondita vastu peab, vastab Kirtsi: “Jätan vastamata. Ma ei ole ennustaja.”
“Pole kuulda olnud mingist korralikust finantsmajanduslikust analüüsist juhuks, kui raha ka saadakse ja ehitus realiseerub. Millised saavad olema tegevuskulud, kes hakkab opereerima jne jne. Samas puudub visioon valla territooriumil asuvate väikesadamate – Turbuneeme, Suurpea – arengust üldse. Asja tuleks põhjarannikul vaadata üldisemalt ja arendamist näha ette koos teiste omavalitsustega – Vihula vallaga,” arutleb Värner Lootsmann, kes on nii Loksa linnapea kui Kuusalu vallavolikogu liige.
Salmistu sadam
• Omanik on Kuusalu vald.
• Paikneb Salmistu külas Kolga lahe ääres.
• Sadama maa-ala pindala on 11 427 ruutmeetrit.
• Sadamas on kai pikkusega 75 meetrit ja laiusega 6 meetrit.
• Sadamat kasutatakse väikelaevade sildumiseks. Kaubakäitlemist ei toimu.
• Paatide vettelaskmiseks on betoonist slipitee.
• Olemas on killustikkattega parkla, siseteed on osaliselt kaetud asfaltiga.
• Sadamas on veel rannavaatlustorn, sadamahoone, mänguväljakud, prügikastid.
