Läinud nädala neljapäeval, teisel juunil pandi pidulikult punkt suuremahulisele, ligi 24 miljonit eurot maksma läinud Keila jõe veemajandusprojektile, mis muudab kümnete tuhandete eestimaalaste elukeskkonna oluliselt paremaks.

„Sellises mastaabis ettevõtmist polegi Eesti veemajanduses veel tehtud,“ ütles projekti vedanud AS-i Saku Maja juhatuse liige Marko Matsalu tööde pidulikul lõpetamisel ning lisas: „tänu äsja lõppenud töödele saab suur osa Eestimaast taas veidi puhtamaks. Kindla veendumusega võib väita, et see projekt toob suurt tulu nii inimestele kui ka keskkonnale. Keila jõe reoveekogumisala asub kolme valla territooriumil ning sama eesmärgi nimel on veemajandusprojektide tööd ja tegemised käinud nii Saku vallas kui ka Kohila ja Saue vallas.“

Suurim veemajandus-projekt arvudes

Marko Matsalu selgitusel vältas ligi 24 miljonit eurot maksma läinud Saku Maja projekt kaheksa aastat, rajati ligi 165 kilomeetrit vee- ja kanalisatsioonitorustikke, mitu uut joogivee- ja hulgaliselt reoveepumplaid. Keskkonnainvesteeringute keskuse vahendusel ühtekuuluvusfondist rahastatud projekti tulemusena loodi Kiisa, Kurtna, Roobuka, Metsanurme, Kasemetsa ja Üksnurme asulates tõhusam veevarustus ligi 5000 elanikule ja võimalus reovee nõuetekohaseks ärajuhtimiseks 5500 elanikule.

Rajati ligi 69 km veetorustikke ja 95 km kanalisatsioonitorustikke ning Kurtnas ja Metsanurmes uued veetöötlusjaamad ja puurkaevud vee võtmiseks. Tavapärasest erineva tehnilise lahendusena on kahes piirkonnas reovee kogumine lahendatud vaakumkanalisatsiooni süsteemidega, mis võimaldab vähendada torustikku sattuvat pinnasevee kogust. Rekonstrueeriti ka Männiku reovee peapumpla, laiendati Männimetsa reovee peapumplat ning reovee ärajuhtimine toimub nüüdsest Tallinnasse Paljassaare reoveepuhastusjaama suurema töökindlusega.

„Vastvalminud lahendus vähendab oluliselt reostuskoormust juba niigi kesises seisus oleva Keila jõe piirkonnale,“ sõnas Matsalu.

Kes lõid projektis kaasa?

127 kilomeetri pikkuse Keila jõe valgala pindala on kokku 669 ruutkilomeetrit – ulatudes Kesk-Eestist, Kaiu–Kuimetsa kandist Keila-Joani, kattes oma teel mitu suuremat ja väiksemat asulat ning hulgaliselt elamu- ja suvilapiirkondi.

„Töövõtjatena lõid projektis kaasa pea kõik suuremad Eesti ehitusettevõtted, nagu näiteks AS Merko Ehitus Eesti, AS TREV-2 Grupp, AS YIT Eesti, AS Terrat, OÜ Saveka, OÜ Santeh jpt,“ loetles Marko Matsalu. „Projekteerimistöidki jagus mitmele ettevõttele, olgu mainitud näiteks OÜ Keskkonnaprojekt, OÜ Skepast & Puhkim, OÜ Entec Eesti jt. Projekti aitasid korrektselt ellu viia OÜ Keskkonnalahendused projektijuhid, ehitustööde kvaliteedi üle tegid järelevalvet P.P. Ehitusjärelevalve meeskonna inimesed.“

AS Saku Maja

Mida kujutab endast ettevõte, mis Eesti ühe läbi aegade suurima veeprojekti ellu viis? Saku vallale kuuluv AS Saku Maja on juba 1993. aastast vallas tegutsev kommunaalmajanduse ning kinnisvarahaldusega tegelev ettevõte, mis osutas enne veemajandusprojekti algust veeteenust üheteistkümnes piirkonnas umbes 6000 inimesele ja ettevõttele, kellest suurim on Saku Õlletehas.

Soojusega varustatakse valla elanikke kahes kaugküttepiirkonnas ning soojust toodetakse kolmes katlamajas. Samuti on AS Saku Maja võrguteenuse osutaja osas Saku alevikus, kus ettevõttele kuulub elektri jaotusvõrk. Kinnisvarahalduse osakonna teenindada on umbes 50 kortermaja ja kaks rendipindadega büroohoonet.

AS Saku Maja on viimastel aastatel teinud väga suuri investeeringuid tehnovõrkudesse ja rajatistesse ning kasutusele võtnud mitmeid uusi IT-lahendusi süsteemide töö parandamiseks ja automatiseerimiseks. Ettevõttes töötab 26 inimest.

Kommentaar, Marti Rehemaa, Saku vallavanem

Saku Maja lõpule jõudnud projekt oli tõepoolest mastaapne. Selle tulemusena saavad valla lõunapiirkonna külad – Kiisa, Kurtna, Kasemetsa, peale selle veel mitu endist aianduskooperatiivi – liituda puhta vee ja kanalisatsioonitrassiga. Kvaliteetne joogivesi tuleb valla omadest pumplatest, reovesi juhitakse aga Tallinna veepuhastusjaama Paljassaares. Nii on see ka Kohila valla mitmete asumitega, mida see projekt hõlmas ja kellega tihedat koostööd tegime.

Olen veendunud, et lisandunud võimalused tõstavad ka oluliselt selle piirkonna kinnistute turuväärtust, siinsed elanikud hakkavad suvemaju püsielamuteks ümber ehitama või müüvad krundid neile, kes tahavad aasta ringi linnalähedases maapiirkonnas elada.

Et elanike liitumist kiirendada, otsustas valla volikogu toetada 600 euroga neid peresid, kelle kaks täiskasvanud pereliiget on valla kodanikeks registreeritud ja kes otsustavad rajatud trassiga liituda.

Vald on teinud arvestatava investeeringu ja tahame, et võimalikult paljud meie pered sellest ka kasu saaksid.