Riigikogus tegeldakse praegu aktiivselt planeerimisseadusesse muudatuste sisseviimisega. Saku vallavolikogu esimees Tanel Ots näeb siin selget seost Rail Balticu trassi planeerimisega ning kardab, et kui kiiresti ei tegutseta, ei võeta enam omavalitsuse ettepanekuid kuulda.
Kui planeerimisseaduse muudatused riigikogus heaks kiidetakse, ei ole vallal oma üldplaneeringu tasemel enam võimalik maakonnaplaneeringus kehtestatud joonobjektiga arvestamisest keelduda. Rail Balticu puhul jääksid valdade ettepanekud trassijoone nihutamiseks või üldse mujale viimiseks hüüdja hääleks kõrbes.
Tanel Ots nimetab seadusemuudatust räigeks kohaliku omavalitsuse autonoomia rikkumiseks, kuid ei peatu seadus kritiseerimisel pikemalt, sest kõige targem on sellises olukorras kiirelt tegutseda. Oma allikatele tuginedes ütleb Ots, et tema teada tahetakse seadusemuudatused riigikogus sisse viia juba enne märtsis toimuvaid valimisi. Viidates viimasele nõupidamisele vabariigi valitsuskabinetis, kuhu olid kutsutud ka maavanemad, märgib ta, et „kahjuks taandub kõik ikkagi sellele, kus on kellegi ärihuvid ja kus keegi elab“.
Et aega on vähe, arutati Rail Balticu trassiga seonduvat möödunud nädalal nii Saku kui Kiili vallavolikogu istungil. „See võis olla meie viimane võimalus (trassi) planeerimises sõna sekka öelda,“ märgib Saku volikogu esimees nädalapäevad hiljem.
Asi pole jonnis
Saku volikogu istungil käisid asjad lihtsalt – kiideti heaks vallavalitsuse senine töö. Tanel Ots seletab otsuse lahti: „Sisu on see, et praegusele trassivariandile on Saku vald vastu. Juhul kui planeerijad tulevad meile vastu ja nihutavad trassi nii, et säilivad Esko talu ja Rabametsa terviserajad, siis oleme nõus. Siis ütleb Saku vald „jah“;“ lausub ta.
Et vallas konsensusele jõuda, arutati parimat lahendust volikogu ettevõtlus-ja arenduskomisjonis, kuhu olid kutsutud üheksa küla ja terviseradade esindajad. Koostati pöördumine, mille vallavolikogu nüüd heaks kiitis. Järgmiseks tuleb oodata trassi planeerijate vastust.
„Saku vallast on meedias maalitud pilt, et me jonnime ja ütleme „ei“. Tegelikult oleme planeerijatele saatnud kolm kirja,“ selgitab Ots. „Meie praktika on, et teeme ettepanekuid ja siiani on nende kõigiga ka arvestatud. Oleme näinud, et koostöö on võimalik.“
Ka terviserajad, mille terviklikkuse eest võideldakse, pole tegelikult vaid kohaliku tähtsusega, neid kasutavad paljud naaberomavalitsuste elanikud, ka tallinlased. „Seal on tuhandeid kasutajaid,“ ütleb Ots.
Kangru küla kindel ei
Harjumaal on trassivalikutest jäänud valikusse Harju maavanema pakutud lahendus (16B+14C+14G), mis möödub lähedalt Kiili valla tiheasustusaladest (Kangru ja Luige), ning Nabala looduskaitsealast ida poole jääv trassikoridor, mille vastu on varasemalt sõna võtnud Kose vald.
Kiili valda läbiva trassi vastu on selle lähedal paikneva Kangru elanikud. Kangru Küla Selts esitas vallavolikogule pöördumise, milles muuhulgas soovitakse, et Kiili volikogu ei kooskõlastaks Harju maavanema eelistatud trassivarianti. Pöördumisele oli oma toetusallkirja andnud 336 Kangru elanikku. Allkirjad koguti vaid kahe päeva jooksul, 19. ja 20. novembril.
Istungil kiitis Kiili volikogu Kangru Küla Seltsi tegevuse heaks ning kohustas Kiili vallavalitsust menetlema seltsi pöördumist kui eelnõud. Vallavalitsust kohustati esitama sõnastatud eelnõu vallavolikogu detsembri istungile.
Vastvalitud Kiili vallavanem Aimur Liiva ütles, et Harjumaa kahest trassivalikust on selgelt sobivam Kose valda läbiv variant. „Minu eelistus on täiesti ühene – loomulikult tiheasustust ja ka Tallinna rohevööndit vähem puudutav alternatiiv, mis läheb ida poolt ehk läbi Kose, Rae ja Jõelähtme valla,“ lausus ta.
