Saku vald on otsustanud uuendada asula keskel asuva sammastega maja ning avada seal kooli gümnaasiumiosa. Praegune koolimaja on kitsas ning 324 gümnasisti hakkavad tulevikus õppima 1950ndatel kooliks ehitatud hoones. Aastakümneid tehti selles teadust, praegu juhitakse valda ning tehakse kultuuri.
“Siia saagu gümnaasium!” võttis laiapõhjalise koolikohtade arutelu tulemuse kokku Saku vallavolikogu esimees Tanel Ots, näidates praegusele vallamajale, mis on kavas renoveerida Saku koolile gümnaasiumiosa tarvis. “Sammastega maja, aadressiga Teaduse 1 – mis saaks veel paremini kõlada,” ütles volikogu juht.
Veel enne kui jõulude paiku ehitus- ja remonditööd algavad, meenutas Harju Elu aega, kui hoones teadust tehti. Abiks staažikas raamatukogutöötaja Helle Pärlin ning kunagiste maaviljeluse ja maaparanduse teadusliku uurimise instituudi töötajate meenutused.
“Mina pooldan selle maja koolina kasutuselevõttu. Seda arutati juba 20 ja 10 aastat tagasi, kui teadus hakkas järjest rohkem kokku tõmbama ja vald arenes,” ütleb Pärlin. Sammastega maja asub parasjagu asula keskel ja selles on piisavalt ruumi. Lisaks saab ajalooline hoone korda ja väärika sisu.
“Sakus pole vaja nii palju betooni ja klaasi kulutada. Siin on hooneid, mis võiksid saada uue ja toreda sisu,” lisab ta.
Kehvalt tehtud töö
Pikalt instituudis töötanud Heino Kärblase koostatatud ajalooköidetest on teada, et maaviljeluse instituut loodi 5. aprillil 1946 ja see asus Tallinnas. Nelja sambaga 82 meetrit pikka hoonet hakati ehitama aastal 1953 üleliidulise tüüpprojekti järgi. “Seda veidi kohendati ja mugandati kohalikele oludele Eesti Põllumajandusprojektis. Aula, vestibüül ja peatrepp tehti ümber,” teab Pärlin.
Instituudi peamaja 1970ndatel aastatel. Hoone ehitati Põllumajandustehnikumiks ja see valmis novembris. “Vahepeal seisis hoone karp kaks aastat tühjana. Tosin ehitusjuhti vahetus ja rahvasuu räägib, et “vasakule läinud” materjalist ehitati mitmed eramud,” ütleb Pärlin. Ta lisab, et nägi hoone jubedat ehituskvaliteeti siis, kui renoveeriti praegusi raamatukogu ruume. “Ma kogu aeg mõtlesin, et miks on see maja külm. Kui aknaalused lahti võeti, selgus see, et seal oli vaid poole telliskivi paksune sein. Tuul vuhises sisse ka põrandate alustest, kus oli mõnikümmend sentimeetrit tühjust,” seletab Pärlin.
Teaduskeskus ehk instituudi peamaja on tänaseni kolmekorruseline. Esimesel korrusel, praeguse raamatukogu ruumide ühes nurgas asus rotaprindi trükikoda. Teisel pool ehk seal, kus on praegu kogu avariiulid, töötas ka veel Saku sovhoosi kontor ja raamatupidamine. Samas kõrval asus instituudi teaduslik raamatukogu ja selle fond.
Kardetud direktor
Endiste töötajate mälestuste järgi asus hoones arvutuskeskus, kus raal võttis enda alla terve ruumi. Kus praegu asuvad fuajee tualetid, oli kunagi instituudi ehitus- ja montaaži allüksus. Esimesel korrusel töötas ka masinakirjabüroo.
Toonane ENSV Ülemnõukogu presiidiumi esimees aastal 1987 Sakus külas. Temaga vestleb põllumajandusteadlane Viive Rosenberg. Teine korrusel töötasid alguses maaparandusjaam, mehaniseerimise osakond ja keemialabor. Kui valmisid omaette hooned, siis koliti allüksused peahoonest ära. Tänaseni on kasutusel ka hoone suur saal.
Direktoreid on täna Eesti taimekasvatuse instutuudi nime kandval asutusel olnud palju. Pikemalt juhtisid asutust Ilmar Jürisson (1959-1979), Edgar Tõnurist (1979-1984) ning Ilmar Aamisepp (1984-1988) “Edgar Tõnuristi peeti rangeks ja nõudlikuks meheks ning teda kardeti. Samas oli ta väga viisakas. Tõnurist võis oma kabinetis teha väga kõva häält. Kuid tulles välja, ei karjunud ta kunagi sekretäri või teiste alluvate peale,” meenutab endine kolleeg. Kolmandal korrusel asusid näiteks kastid erinevate pinnaseproovidega. Samuti asus korrusel kunagi ka võimla, mida kasutasid ka koolilapsed.
Tüdruk tahtis Krjukoviks
Loomulikult ei tehtud suures ja väiksemates majades ainult teadust. Keldris asus kunagi sovhoosi arhiiv. Selle väljakolimise järel sisustati ruumidesse õdus kohvik, mille avamisel laulsid Katrin Karisma ning Tõnu Kilgas. Instituudi suures saalis peeti pidusid. Eriti laia joonega tähistati oktoobris lõikusaja lõppu. Mälestuste järgi tapeti mitu siga ning värske kesvamärjuke toodi Saku õlletehasest. Esinemas käisid Eesti tippartistid.
Kohviklubis käisisid rahvaga kohtumas Eve Kivi, Anne Veski, filmimehed Lennart Meri ja Rein Maran, Ivo Linna, “Vana Hõbe” Hardi Tiidus, näitlejad Urmas Kibuspuu ning Jüri Krjukov. Tema pärinud kord ühe töötaja tütrelt, kelleks ta tahab suurena saada. Tüdruk vastanud “Krjukoviks!”.
Loomulikult käisid instituudis kõikvõimalikud kodumaised ja väliskülalised. Sügisel 1972 väisasid Sakut Iraani šahh ja tema abikaasa. Igat masti NLi ja ENSV partei- ning riigijuhid olid seal peaaegu omad inimesed.
Teadust tehti hoones 1990ndateni. Siis tõmbas instituut enda tegevuse kokku ja vabastas maja. Vahepeal töötas seal Jäneda nõuandekeskuse osakond. Vallavalitsus kolis instituudi majja mõisast 2. aprillil 2002 ja samas töötanud raamatukogu aastal 2008. Lisaks nendele on hoones praegu ka huvikeskus ning muud allasutused.
Vallavanem Tiit Vahenõmm näitab kunagist kassa seifi. KOMMENTAAR
Tiit Vahenõmm, Saku vallavanem
Hoone projekti koostamine on praegu algusjärgus. See võtab kokku aega vast 5-6 kuud. Edasi saab hoone omanik ja tööde tellija ehk AS Saku Maja novembris või detsembris kuulutada välja ehitushanke. Seejärel algab uuendamine nii seest kui ka väljast.
Ehitustööde ajaks hoonet päris tühjaks siiski ei tehta. Tööle jääb raamatukogu ning huvikeskus jätkab võimaluste piires. Vallavalitsus otsib aga endale rendipindasid. Oma maja ehitamisega me praegu ei kiirusta, sest tulevastes haldusreformides võib tulla uusi ühinemisi.
Kui hoone järgmise aasta lõpuks uuendatud saab, kolib siia 324 gümnaasiumiosa last. Huvikeskusele jääb kasutada suur saal ja soklikorrus. Samuti osa kolmandast korrusest. Alles jääb ka raamatukogu ning Omniva esindus.
Selle majaga on seotud ka mitu lapsepõlvemälestust. Praeguses IT mehe kabinetis asus kunagi instituudi kassa. Instituut korraldas ka Saku haljastust. Minul oli võimalus seal ka kaasa lüüa ning palk maksti välja just sellest ruumist. Tänaseni on alles kassa seif, mis seisab koridoris ja on siiani kasutuses.
