Keset Sakut asuv kunagine eriprojekti järgi valminud näitusemaja taastakse vana välimuse ning mahuga. Hoonesse kolivad vallavalitsus ja -volikogu, ehitustööde lõpp on plaanitud järgmise aasta hilissügisesse.
Originaalne hoone on Saku aleviku jaoks kroonijuveel. See valmis 1968. aasta oktoobriks arhitekt Valve Pormeisteri projekti järgi toonase Eesti maaviljeluse ja maaparanduse teadusliku uurimise instituudi näitusepaviljoniks Hoone oli suur ja moodne, uut tehnikat, põllu- ja maaparandusvõtteid käisid seal vaatamas külalised kaugemalt ning lähemalt. Oktoobris 1972 külastas Sakut Iraani šahh Mohammad Reza Pahlavi.
Aasta hiljem toimus paviljonis näitus, kus eksponeeriti avangardkunsti. Tol ajal oli avangardkunst Eesti NSVs taunitud..Osalesid muuhulgas klassikud Malle Leis, Jüri Arrak, Raul Meel ja Leonhard Lapin.
Kahjuks on hoone hilisem saatus nukker, sest poollagunenud ja -põlenud seisus on paviljon olnud vähemalt 15 aastat. Viimane suurem põleng oli augustis 2008. “Hoone on käinud erinevate omanike käest läbi. Mõlgutatud on plaane ehituseks ja ümberehituseks. Seda alates toidukauplusest ja korteritest kuni bowlingusaalini,” ütleb vallavanem Marti Rehemaa.
Paviljon 1970ndatel aastatel. Tema töökabineti aknast on näitusemaja hästi näha. Kolis ju vallavalitsus aprillil lõpus viimati taimekaitse instituudi asukohana tuntud naaberhoonesse ehk Teaduse tänav 13.
Rehemaa räägib, et vald jõudis arusaamiseni: kuna näitusemajaga midagi paremuse poole liikunud pole, siis peaks omavalitsus selle endale ostma. Eesmärk on koguda valla juhtimine just sellesse hoonesse. Juuli alguses tehti omanikuga ehk OÜga Nordlin Ehitus ostutehing ning vald on nüüdsest paviljoni omanik.
Lammutatakse ja ehitatakse
Mart Rehemaa räägib, et soov on taastada paviljoni esialgne väljanägemine, kuid tänapäevaste vahendite ja materjalidega. Säilinu tuleb aga lammutada. “Keskele ehk kõrgemasse osasse tuleb kaks korrust volikogule ja valitsusele. Madalamas osas asuvad tõenäoliselt rendipinnad,” ütleb vallajuht.
Ehitusele eelnevad loomulikult eelprojekt, projekt, täpsustused ja ehitushange. Parimal juhul saab töödega alustada uue aasta alguses ja lõpetada 2019. aasta hilissügisel. “Eesmärk on, et alevik saaks tagasi väärt hoone. Valve Pormeistri projekteeritud on ka Saku taimekaitsejaam ning Kurtnas asuv kunagine linnukasvatuse katsejaama peahoone, praegune peokeskus. Mõlemad on heas korras,” kinnitab Rehemaa.
Saku vallavanem Marti Rehemaa on kindel, et Saku üks esindushoone peab saama korda. Vallavanema sõnul on ka neid, kes kahtlevad vana hoone taastamises. Nad kinnitavad, et paviljoni võiks küll lammutada, kuid asemele tuleks ehitada midagi muud ja kaasaegsemat. Samas leidub neid, kes kiidavad ja ütlevad: väärt maja on vaja igal juhul säilitada. “Muinsuskaitselisi piiranguid paviljonil ei ole. Tegemist on miljööväärtuslik alaga, kus on valdavad 2–5-korruselised hooned. Paviljoni väljanägemine, fassaadid, katus ja maht taastatakse peaaegu üks-ühele,” lubab Rehemaa.
Sisemus loomulikult muutub. Lisaks kaevatakse esimese korruse jaoks kelder, et paigutada sinna vallavalitsuse ja -volikogu arhiiv. Hoone kõrvale on kavandatud parkla.
Palju suuri objekte
Milline on projekteerimise ning ehitustööde hind? “Raske prognoosida, sest praegu on buumiaeg. Ilmselt on hoone lõplik ehitusmaht 1000-1150 ruutmeetrit. Selle võib korrutada ligikaudu 1300 euroga ja hind ongi käes. Aga lõplik tõde selgub projekteerimise ja hangete järel,” arvutab Marti Rehemaa. Projekteerimine algab sellel kuul.
Vallamaja rajamine pole ainus lähiajal töösse minev ehitus Saku vallas. Kohe algavad Teaduse 1 asuva vana instituudihoone, hilisema vallamaja sisemised lammutustööd. Eesmärk on rajada hoonesse 2019. aasta 1. septembriks kooli gümnaasiumiosa ruumid. “Edasi on tulemas uus spordikeskus kooli kõrvale, Uusmäe tänava tervisekeskuse ning sotsiaalkorteritega elamu ehitus. Arendusel on neli-viis suuremat objekti,” ütleb Marti Rehemaa.
Mis saab aga majast, kus praegu asub vallavalitsus ja viimati töötas taimekasvatuse instituut? Rehemaa sõnul oli plaanis see ehitada ümber sotsiaalkorteriteks, kuid ehituslikult seda teha ei saa. Suure tõenäosusega kujundatakse Teaduse 13 asuvast hoonest eakate päevakeskus.
ARVAMUS
Liina Jänes, arhitektuuriajaloolane
Valve Pormeistril (1922–2002) on Eesti arhitektuuriajaloos mõjukas positsioon. Arhitektist kujunes 1960.-1970. aastatel Eesti maa-arhitektuuri üks leidlikum moderniseerija. Suurt osa tema loomingust saab pidada sõjajärgse arhitektuuri tippteosteks.
Saku näitusepaviljon ehitati EMMTUI-le (Eesti maaviljeluse ja maaparanduse teadusliku uurimise Insituut, projekteeritud koos insener V. Nemvaltsiga 1964–1965, valmis 1968). Maja kõige silmatorkavam element oli karniis. See oli laialt hoone mahust üle ulatuv sakiliste tahkudega valgeks värvitud puitkarniis, massiivne ja dekoratiivne, mida sobis näitusehalli funktsiooniga. Lisaks paviljonile oli arhitekt seotud kogu asula sõjajärgse osa väljaehitamisega. Tema projekti järgi ehitati mehhaniseerimissektori hoonestu (töökojad, garaažid jms) ja taimekaitsejaam. Pormeister koostas instituudile planeeringu ja heakorrastusprojekti, samuti aleviku heakorrastuse ja teedeehituse projekti. 1967. aastal pälvis Pormeister Kurtna asula planeerimise eest ENSV riikliku preemia. 1970. aastal aga koos autorite kollektiiviga Saku, Vinni ja Kurtna planeeringute eest NSVL-i riikliku preemia.
