Paldiski linnavalitsus plaanib Väike-Pakrile rajada väikesadama, et saart paremini majandada ja turismindust arendada. Kohalikud ja hooajalised vedajad aga leiavad, et tegelda tuleks hoopis Paldiskiga, kuhu täna väikelaevaga sõita ei saa.

30. juunil lõppes Väike-Pakri sadama detailplaneeringu avalik väljapanek. Sadam plaanitakse ehitada Väike-Pakri idaküljele, kus täna asuvad endisaegse sadama hoone üheksa vundamenti. Tulevane väikesadam on detailplaneeringu järgi mõeldud eelkõige Väike-Pakri saare elanike ja turistide teenindamiseks.

Ületalve elab Pakril viis inimest. Hooajaline elanik Jana Stahl liigub saarte ja mandri vahet enamasti kohalike elanike paatidega või tellimussõiduga. Kuna Väike-Pakril on asustatud Suurküla, mis asub saare lääneküljel, toimub liiklus tihedamalt kahe saare vahelisel alal. Mandrilt algavad sõidud valdavalt Kurkse sadamast. “Äärmisel juhul on võimalik minna ka Paldiskist, sest kohalikud käivad aeg-ajalt Paldiskis poes. Külmemal ajal on see siiski mõeldamatu, sest sadamakai on liiga kõrge,” rääkis Stahl, kelle sõnul on igasugune areng Pakri saartel tervitatav.

“Väike-Pakri sadam on kirjutatud 2016. aasta väikesaarte programmi, mille üks nõue on, et toetatakse projekte, mis on mõeldud kohaliku kogukonna jaoks, et tõsta teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Pakri kogukonna jaoks ei muuda sadam mitte midagi. Me ei vaja väikesadama kohta Pakril, vaid Paldiskis, mis lahendaks selle, et linlane saaks saarele ja saarlane linna,” selgitas Stahl.

Samas on Stahl skeptiline turismi osas, mis peaks kohalikele tööd juurde tooma. “Sadam tuleb Väikekülla, saare selle poole peale, kus asustust ei ole. Kui tulevad paatide ja jahtidega turistid, siis nad jäävad pigem kohapeale, kus neil on majutus ja kaikoht. Turistid ei puuduta Pakri kogukonda selliselt, et see tööd juurde annaks,” arvas Stahl.

Sadamad riigi ja eraomandis

Kaarel Külvet, kes sõidutab inimesi Kurkse sadamast hooajaliselt ja tellimustega Pakri saartele, ei randu Väike-Pakril saare idaküljel, kus veel 20. sajandi esimesel poolel sadam asus. “Juhul kui ma Väike-Pakrile lähen, kasutan selleks põhiliselt kagunurga abajat. Põhiliselt käin sinna või siis kahe saare vahele,” rääkis Külvet enda marsruutidest. Mis puudutab Pakri sadama rajamist, siis sellele küsimusele vastab Arabella kapten teise nurga alt. “Kuigi Paldiski on selline suur merelinn, siis seal puudub siiani sadam väikelaevadele. Tegelikult võikski alustada sellest, et ehitaks Paldiskisse väikesadama,” ütles ta.

Väikelaevadele muudavad Paldiski sadama kasutamise raskeks erinevad piirangud: piiri- ja tollitsoon, mis kehtib põhjasadamas, ja ISPS (Security of Ships and Port Facilities) konventsiooni ala, mis kehtib lõunasadamas. Põhjasadam on erasadam, mis kuulub Tintrade Gruppile, lõunasadama valdajaks on jällegi AS Tallinna Sadam, mis kuulub riigile. “Võimalik, et Paldiski linnavalitsus annab sadamatele mingid korraldused. Kurkse sadam on selline pisike, kust on võimalik mingit ühendust pidada, aga see on natuke keeruline,” lisas Külvet.

Puudub taristu

Paldiski linnakorralduse osakonna juhataja Arvo Täksi sõnul on linnavalitsusele tähtis, et Pakril oleks korrektne maabumise koht ja taristu. Küsides, kas Pakri ja Paldiski vahel hakkaks toimuma ka laevaliiklus, jääb Täks napisõnaliseks, ent annab siiski lootust. “Laevaliiklus hakkab toimuma nii Kurksest kui ka võib-olla Paldiskist,” vastas ta.

Paldiski Lõunasadama sadamakapteni Andres Kungla ütluste järgi puudub sadamal vastav taristu, et väikelaevu teenindada. “Meil on 1,85 km kailiini, aga see kõik on kõrge – 2,8 m. Kui vaadata ohutuse poole pealt, siis meil ei ole sadamas ohutut kohta, kus väikelaevu vastu võtta, kui on ikka tugevad kagu- või lõunatuuled. Ilmastikutingimused on kahjuks niisugused, et ka parima tahtmise juures ei ole asjad ohutud,” selgitas Kungla. Lõunasadama põhitegevuseks on Eesti eksport- ja importkaupade ning transiitkaupade käitlemine, mistõttu peatuvad sadamas vaid suured kaubalaevad.

Siiski, lõunasadam on enda arenguplaanides arvestanud, et kui sadam peaks laienema, siis lõuna poole on ette nähtud taristu väikelaevade vastuvõtmiseks. Kuid selleks tuleb kõigepealt leida investor, kes oleks laienemisest huvitatud.

Põhjasadamas ei randu sadama eeskirja järgi ükski väikelaev, kuid mõnel väikelaevnikul on luba siiski olemas. “Pakri saarel on meil leping paari elanikuga, kes võivad meil peatuda,” ütles põhjasadama sadamakapten Heiko Raamat. Sarnaselt Kunglale ütleb Raamat, et laienemise korral võiks rääkida väikelaevade vastuvõtmisest. “Kui sadam hakkab laienema, siis võib-olla, aga minu teada mingeid läbirääkimisi ei ole peetud,” lisas Raamat.

Põhjasadama sisejulgeoleku nõunik Jaanus Ilumetsa sõnul ei näe juhatus võimalust, et sadamas võiks olla pidev ühendus Pakri saartega. “Põhjasadamal puudub võimalus regulaarselt teenindada väikelaevu. Sadam on ehitatud konkreetselt ainult suurte laevade vastuvõtuks ning kaupade laadimiseks. Terve sadamaala on tollitsoon, seega ei ole seal võimalik isikute vabaliikumine,” ütles Ilumets.

VÄIKE-PAKRI SADAMA EHITUS
• 1200 m2 planeeringualal soovitakse välja ehitada sadamahoone ja elling ning saare tegevusi toetav abihoone, kus asuksid ka esmatarbekaupade müügipunkt ja ööbimisvõimalused saare külastajatele. Lisaks on mõeldud muuseumihoonele, mis talletaks saare elu ja ajalugu, ning kämpingukompleksile.
• Kavandatud sadamasse on ette nähtud 28 kaikohta lõbusõidualustele, ramp saarele saabuva transpordi laadimiseks ja slipp. Sadama sügavuseks on planeeritud 3,5 meetrit.
• Planeeringualal puuduvad tehnovõrgud. Samuti ei ole Väike-Pakri saarel elektriühendust mandriga. Saare elektriga varustamiseks on kavandatud kombineeritud lahendus päikesepaneelidest, tuule- ja diiselgeneraatorist ning akupargist.
• Pakri lahes on ajalooliselt toimunud palju laevahukke ja seetõttu ei ole välistatud kultuuriväärtusega vrakkide leidumine detailplaneeringu alal.