Eelmise aasta lõpust alates võitlevad kohalikud elanikud ilmaradari püstitamise vastu Saaremaal, Vilsandi rahvuspargi külje all. Sarnane radar, mida Saaremaale plaanitakse, töötab ka meil Harjumaal, täpsemalt Tallinnas Harku aeroloogiajaamas ning Viljandimaal Sürgavere külas.
Harju Elu vestles Anti Kukkelaga, kes on saarlaste ilmaradari vastase võitluse eestvedaja. Uurime Antilt, miks kohalikud elanikud radari paigaldamise vastu on ning mida näitasid Harku ilmaradari kiirgustaseme mõõtmise, mis teostati keskkonnaameti tellimusel lootusega saada mõõtmistulemustele tuginedes kohalike elanike nõusolek Varkja ilmaradari püstitamiseks, tulemused.
Miks olete ilmaradari paigaldamise vastu?
Ilmaradar emiteerib elektromagnetkiirgust, mis mõjutab kahjulikult kogu elusloodust – inimest, taimestikku, putukaid, loomi. Plaanitav Varkja ilmaradar hakkaks paiknema Vilsandi rahvuspargist mõne kilomeetri kaugusel ohustades sellega rahvuspargi unikaalseid liike ja looduskoosluseid. Asukohast tingituna hakkaks plaanitav ilmaradar ka Saaremaa meelispuhkepaiga, Karujärve, rannamõnusid nautivate inimeste silma riivama.
Millal said kohalikud elanikud ilmaradari loomisplaanist teada?
Avalikkust teavitati ilmaradari projektist faasis, kus plaanitava ilmaradari asukoht oli ilma kohalikke elanike kaasamata välja valitud, teostatud olid ettevalmistavad tööd, rajatud uus elektrikilp. Projekt algatati 2023. aasta jaanuarikuus, sellele järgnenud esimesel koosolekul kohalike elanike ja keskkonnaameti esindajate vahel selgus, et kohalikud ei soovi mingitel tingimustel ilmaradarit kohta, mis asub kahe lähestikku asuva küla vahel ning oleks lähimatest elumajadest vaid paarisaja meetri kaugusel. Keskkonnaagentuuri esindajad pakkusid lahenduseks Harkus paikneva ilmaradari kiirgusfooni mõõtmist, mis oleks keskkonnaagentuuri esindajate sõnul tõestanud ilmaradarite töös kasutatava elektromagnetilise kiirguse taseme ohutust.
Siin on näha läbivat joont – lähtutakse vaid sellest, et kulud on neisse kohtadesse radari rajamiseks minimaalsed, kuna tegu on kõrgete kohtadega. Muu, nagu näiteks tervise- ja keskkonnamõjud, ei näi neid väga huvitavat.
Kuidas Harku ilmaradari kiirgusfooni mõõtmine läks?
Hästi ja halvasti. Hästi ses mõttes, et saime kinnitust oma murele, et ilmaradari kiirgusfoon on liiga kõrge. Harku ilmaradari mõõtmist viidi läbi kahel korral, esmalt Tallinna tehnikaülikooli teadlaste ja seejärel terviseameti esindajate poolt. Selgus, et esimesel mõõtmisel ületas ilmaradari tekitatav kiirgusfoon Eestis kehtivaid kiirguse piirnorme u. 30% võrra ja teisel mõõtmisel üle nelja korra.
Halb on aga see, et Eesti seadusandlus näeb ette elektromagnetvälja tugevuse määramisel elektromagnetvälja tugevuse mõõtmist kuue minuti jooksul ja seejärel mõõtetulemused keskmistatakse. Kuna ilmaradari impulsi kestvus on äärmiselt lühike ja impulsid täidavad sekundist ainult 0,12%, siis on selge, et keskmistatud meetodit kasutades saadakse tulemuseks nn „lahjendatud” ilmaradari kiirgusfoon, mis ei vasta radari tegelikule kiirgusfoonile. Mõõtmisi teostanud ametnike väitel ei ületa tippmeetodil mõõdetud ilmaradari kiirgusfoonid Eestis kehtivaid piirnorme, kuna impulsskiirguse puhul on kehtivad piirnormid 32 korda kõrgemad. Vastuseta on jäänud küsimus, millistele teadusuuringutele tugineb tippväärtustele kehtestatud oluliselt kõrgem piirnorm.
Mida olete veel kohalikul tasandil ette võtnud?
Saaremaa vallavolikogus on menetluses meie poolt algatatud eelnõu, milles nõuame Saaremaa vallavalitsuse poolt Varkja ilmaradari püstitamiseks väljastatud ehitusloa tühistamist. Eelnõu on läbinud esimese lugemise ja peaks tulema teisele lugemisele, kuna teise lugemise eelduseks olev Harku ilmaradari kiirgusfooni mõõtmine on teostatud.
Käimas on ka rahvaalgatus Varkja ilmaradari püstitamise vastu, see on kogunud hetkel 522 allkirja, seda on peaaegu kaks korda rohkem kui seadusest lähtuvalt vajalik, et Saaremaa vallavalitsus ning- vallavaolikogu võtaks selle teema menetlusse. Mainitud rahvaalgatuses on saarlased selgelt väljendanud oma vastuseisu keskkonnaagentuuri plaanile rajada Varkja külasse ilmaradar. Loodame, et Saaremaa vallavalitsus seab otsust tehes esikohale kohalike inimeste tervise ja õigustatud tahte elada tervislikus keskkonnas ja ei eelista oma otsusega keskkonnaagentuuri rahalisi huve.
Rahvaalgatused ju üldiselt väga kuhugi ei vii?
Positiivse näitena tooksin siiski Saaremaal asuva Kihelkonna aleviku elanike tahteavalduse, mille käigus koguti enamuse aleviku elanike allkirjad alevikku plaanitava uue mobiilimasti püstitamise vastu. Allkirjastatud tahteavaldus esitati kohtumisel, milles võttis osa kohalik rahvas, Telia esindajad, kinnistu omaniku esindajad (Kihelkonna Mihkli kogudus). Kiidusõnu tuleb öelda kohaliku koguduse kirikuõpetaja ja koguduse juhatuse aadressil, kes arvestades kohalike elanike soovi otsustasid mitte lubada mobiilimasti püstitamist alevikku, elumajade vahetusse lähedusse. Sellisest rahvaalgatusest tasub võtta eeskuju ja seista sarnasel moel enda õiguste eest oma elu ja elukeskkonda puudutavates küsimustes.
Millele tuginevad Eestis kehtestatud piirnormid?
Eestis kehtivad mitteioniseeriva kiirguse (raadiokiirguse) piirnormid tuginevad Rahvusvahelise Mitteioniseeriva Kiirguskaitse Komisjoni (ICNIRP)) soovitustel. ICNIRPI soovitused omakorda põhinevad kahel 80-ndatel läbi viidud lühiajalisel uuringul, milles uuriti muutuseid rottide ja ahvide käitumises elektromagnetväljade erinevatel tugevustel ja sellega kaasneval kehatemperatuuri tõusul ehk uuriti ainult lühiajalist soojuslikku mõju katseloomadele ja tulemused kujundati meelevaldselt soovituslikeks piirnormideks, millest lähtuvad paljud riigid maailmas. Piirnormid tuginevad lühiajalistele, maksimaalselt ühe tunni kestnud uuringutele, ehkki tänapäevane elu kulgeb suuremal osal elanikkonnast pidevas raadiosagedusliku elektromagnetkiirguse väljas (edaspidi raadiokiirgus). Teadlased on aastakümneid kritiseerinud ICNIRPI kiirgusnorme. Kahjuks ei ole Maailma Terviseorganisatsiooni ega ka paljude riikide rahvatervise kaitsel olevate ametkondade ametnikud nendele hoiatustele tähelepanu pööranud. Sellest tingituna on paljudes maailma riikides kehtestatud inimeste tervist kahjustavad kiirgusnormid. Samuti on teadlased osutanud tähelepanu ICNIRPI tugevatele sidemetele telekommunikatsioonitööstusega.
Kas riiklik „usalda teadust“ lähenemine kiirguse puhul ei kehti? Või äkki teadust siiski pole veel piisavalt?
Kahjuks valitseb meil hetkel olukord, kus rahvatervise eest vastutav ametkond – terviseamet – ignoreerib teaduslikult tõestatud mittesoojuslikke raadiokiirguse mõjusid. Ja seetõttu ei ole inimesed raadiokiirguse võimalike tervistkahjustavate mõjude eest ei hoiatatud ega kaitstud. Teadus on raadiokiirguse tervise- ja keskkonnamõjusid uurinud juba läinud sajandi keskpaigast alates ning tänaseks on kuhjunud väga palju uuringuid, mis viitavad selle kiirguse kahjulikule mõjule kõige elava suhtes. Meie piirnormid võtavad arvesse aga vaid seda, kas toimub kudede soojenemine või mitte, kuigi paljud uuringud on juba ammu näidanud, et raadiokiirgusel on ka mitte-soojuslikud mõjud ning juba ka väga väikestel tasemetel. Meie tänased normid ei kaitse mitte kedagi peale tehnoloogiatööstuse. Kahjuks.
Kas see on vaid Eesti probleem?
Kahjuks mitte, kuigi mujalt maailmast saab tuua ka positiivseid näiteid selle kohta, kuidas mõnedes riikides viiakse läbi regulaarseid teavituskampaaniaid raadiokiirguse võimalike kahjulike tervisemõjude kohta. Sellised teavituskampaaniad tõstavad inimeste teadlikkust ja loovad olukorra, kus inimesed hakkavad nõudma ohutumate raadiokiirgusnormide kehtestamist. Erinevates riikides (Belgia, Itaalia, Hiina jt) ongi seadusandlikult kehtestatud oluliselt madalamad kiirgusnormid kui Eestis, lisaks on riike (Prantsusmaa, Itaalia jt), kus on seadusandlikult kehtestatud erisusi kiirgusnormide osas, mille eesmärk on vähendada kiirguskoormust elamurajoonides, lasteaedade ja koolide ümbruses. Loodame, et Eestis hakatakse kiiremas korras järgima teadlaste soovitusi raadiokiirguse piirnormide vähendamise osas.
Millised on kiirguse mõjud tervisele?
TTÜ raadiofüüsika emeriitprofessori Hiie Hinrikuse eksperthinnangust Teaduste Akadeemiale võime lugeda: “Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC), mis on Maailma Terviseorganisatsiooni all-
organisatsioon, klassifitseeris 2011 a. raadiosagedusliku kiirguse võimalikuks vähitekitajaks. Hilisemad uuringud on kinnitanud raadiokiirguse vähki tekitavat toimet ja Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri teadlaste poolt on soovitus klassifitseerida raadiokiirgus ümber kas tõenäoliseks või kindlaks vähitekitajaks.“ Nendeks hilisemateks uuringuteks olid Ramazzini instituudi ja National Toxicology Programi uuring, üks Itaalias ja teine Ameerikas. Uuringutes selgus, et rottide eluaegsel kiiritamisel suurenes neil ajuvähki haigestumine. Olgu märgitud, et uuringus kasutatud kiirgusdoosid olid väiksemad Eestis kehtivatest kiirguse piirnormidest.
Mis edasi?
Jätkame võitlust õiguse pärast otsustada ise oma elukorralduse üle. Osa saarlaseid on ennast deklareerinud põlisrahvana oma põlistel asualadel, sarnaselt läänlastele, virulastele ja võrokestele. Põlisrahvaste õiguseid oma elulaadile, maadele ja maavaradele kaitsevad mitmed rahvusvahelise õiguse aktid, mille eesmärgid on tagada põlisrahva õigust iseseisvalt, välise surveta oma elu korralt-
dada, ka Eesti Vabariik on endale võtnud kohustuse põlisrahvaste õiguseid kaitsta.
Saarlaste rahvaalgatust ilmaradari paigaldamise vastu saad toetada siin: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1181-ei-ohtlikule-kiirgusele-saaremaal
OLULINE TEADA
Kiirgusvaldkonna teadlased nõuavad elektromagnetkiirguse piirnormide langetamist
2015ndal aastal pöördusid teadlased ÜRO ja maailma terviseorganisatsiooni ning ÜRO liikmesriikide valitsuste poole nõudes kiirgusnormide langetamist. Tänaseks on pöördumisele oma allkirja ehk toetuse andnud 266 teadlast üle kogu maailma, sh ka TalTechi emeriitprofessor Hiie Hinrikus ja lektor Tarmo Koppel. Oluline on märkida, et sellele pöördumisele saavad arstid ja teadlased oma toetushääle anda vaid juhul, kui nad on avaldanud elektromagnetkiirgusealaseid eelretsenseeritud teadustöid.
Pöördumisega saab tutvuda: https://emfscientist.org/index.php/emf-scientist-appeal
KOMMENTAAR
Millele mõõtmistulemuste analüüs tugineb?
Lauri Kütt,
TalTechi professor
Küsisime TalTechilt, millistele teadustöödele nad tuginesid mõõtmistulemuste analüüsimisel ning tulemuste keskmistamisel. Ajapuudusel saime ülikoolist hetkel lühema vastuse, kuid kindlasti uurime seda teemat nendega põhjalikumalt tulevikus.
Harku ilmaradari poolt tekitatud elektromagnetvälja tugevuse mõõtmised teostas TalTech Keskkonnaameti ülesandel. Mõõtmistel selgunud suuruste analüüsi aluseks rakendati Eesti sotsiaalministri määrust nr. 38, 2002. Antud määrus kirjeldab piirtasemed, millest madalama elektromagnetvälja tugevuse esinemine tähistab ohu puudumist seal püsivalt viibiva inimese tevisele, seda antud määruse aluseks olevatel eeldustel. Mõõtetulemusi kirjeldatud piirtasemetega kõrvutades ei tuvastatud nimetatud piirväärtuste ületamist. TalTech on andnud teada valmisolekust pikema kommentaari esitamiseks järgmises ajakirja numbris.
PÖÖRDUMINE
Lõik rahvusvahelisest arstide ja teadlaste avalikust pöördumisest The 5G Appeal
2018 aastal
Arvukad teadusuuringud näitavad, et raadiosageduslik kiirgus ehk elektromagnetkiirgus „mõjutab elusorganisme enamikest rahvusvahelistest ja riiklikest kiirgusnormidest oluliselt madalamatel tasemetel“. Nende mõjude hulka kuuluvad suurenenud vähirisk, rakustress, kahjulike vabade radikaalide arvu suurenemine, geneetilised kahjustused, reproduktiivsüsteemi ehituslikud ja talituslikud muutused, õpiraskused ja mäluhäired, neuroloogilised kõrvalekalded ja negatiivne mõju inimeste üldisele heaolule. Negatiivsed mõjud ei puuduta üksnes inimesi, kasvav hulk tõestusmaterjali näitab kahjulikku mõju ka taimedele ja loomadele. Viimase 20 aasta jooksul on tehtud vähemalt 51 sellist pöördumist teadlaste ja arstide poolt riikide valitsustele ja Maailma Terviseorganisatsioonile.
Tänaseks on oma toetushääle The 5G Appeal’ile 438 arsti ja teadlast. Algatusega saab tutvuda: https://www.5gappeal.eu/the-5g-appeal/
