28. novembril kogunes Viimsi vallamajja nii ametnikke kui tavakodanikke, et arutleda Rohuneeme maastikukaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2017-2026 üle.

Suuremale koosolekule vallavalitsuse istungisaalis eelnes väiksem kokkusaamine, kus viis külavanemat vestlesid kolme keskkonnaametnikuga, teemaks mõistagi Rohuneeme maastikukaitseala tulevik.

Eelarutelust võtsid osa Kelvingi külavanem Ants-Hembo Lindemann, Tammneeme külavanem Raivo Kaare, Rohuneeme külavanem Jüri Martin, Pringi külavanem Vello Saluste, Püünsi külavanem Jüri Kruusvee, keskkonnaministeeriumi peaspetsialist Timo Kark, keskkonnaameti nõunik Roland Müür ja Viimsi valla keskkonnaspetsialist Aet Põld.

Mure metsa pärast

“Me oleme püüdnud seda säilitada, et oleks ka looduslik mets kuskil. Siin käib Püünsi kool, siin käivad teised koolid lastega vaatamas, kus on ürgne loodus veel näha Eestimaal,” rääkis Ants-Hambo Lindemann, kes varem on pidanud ka Viimsi vallavanema ametit.

“Tuleb püüda kaitsta seda, nagu me oleme siiani kaitsnud. Palume siin teie kõigi arusaamist, et see ei ole mingisugune meie jonn, vaid me tahame eesti rahvale seda säilitada,” rõhutas Lindemann.
Roland Müür keskkonnaametist selgitas, et looduskaitseseadus jagab kaitsealad kolme vööndisse: reservaadid, mis on kõige rangemate eeskirjadega; sihtkaitsevööndid, mis on ka väga ranged, ja piiranguvööndid.

“Kohalik omavalitsus saab moodustada kaitseala ainult piiranguvööndi režiimis ehk majandatava metsa režiimis,” selgitas Müür. “Rangelt kaitstavat metsa kohaliku omavalitsuse territooriumile kohaliku kaitse alla moodustada ei saa.”

Küll saab omavalitsus Müüri sõnul teha liigiinventuurid ning vääriselupaiga tunnustele vastavate metsaalade ülesleidmised. Kaitsevõimalused on suuremad, kui mets kuulub omavalitsusele, mitte RMKle.

Omanike ehitamissoov

Kitsama ringi vestlusele järgnes avalikkuse kaasamise koosolek vallavalitsuse istungisaalis. Peamiseks kõnelejaks oli keskkonnaministeeriumi peaspetsialist Timo Kark, kes selgitas üksikasjalikult Rohuneeme maastikukaitseala kaitsekorralduse eripärasid.

Sugugi mitte kõik kohaletulnud ei olnud rahul kujunenud olukorraga. Esindades klienti, kellele kuulub maastikukaitsealal 3000 ruutmeetrit maad, tundis advokaat Jüri Sirel huvi, kas tema kliendil oleks võimalik saada lube, et oma maale midagi ehitada.

Kark seletas Sirelile, et kehtiv kaitse-eeskiri ütleb, et ehitamine on keelatud, “väljaarvatud kaitse-eesmärke toetavate hoonete ja rajatiste ehitamine ning puhke- ja õppesihtotstarbeliste rajatiste rajamine. Sealhulgas on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud arendada puhkemajandustegevust ja seeläbi rajada uusi vaba aja veetmisega ja spordiga seotud liikumisradasid, nagu näiteks ratta-, matka-, jooksu- ja suusaradasid.”

Arno Aasmäe rõhutas, et on mõlema vanema kaudu neljandat põlve viimsilane ja tundis huvi, mida ta tohib teha talle kuuluva metsaga, mis jääb Rohuneeme maastikukaitsealale. “Kaitse-eeskirjaga ei saa keelata hooldusraiete tegemist, valikraiete tegemist ega sanitaarraiete tegemist,” vastas Kask, lisades, et keelatud on lageraie ja turberaie.

Eramaad hõlmavad Rohuneeme kaitsealast siiski vaid 14,7 hektarit. Ligemale pool kaitsealast ehk 120,1 hektarit on munitsipaalmaa, 100,2 hektarit jääb riigimaale ning 7,4 hektarit avalik-õiguslikus omandis olevatele maadele.

Viimsi vallas kuus maastikukaitseala
• Rohuneeme maastikukaitseala pindalaga 242,4 hektarit paikneb Viimsi vallas Kelvingi, Püünsi ja Rohuneeme külas. See võeti kaitse alla 13. oktoobril 2009 valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kinnitamisega.
• Lisaks Rohuneeme maastikukaitsealale on Viimsi valla poolt kaitse alla võetud Krillimäe maastikukaitseala, Leppneeme-Tammneeme maastikukaitseala, Mäealuse maastikukaitseala, Haabneeme klindiastangu maastikukaitseala ning Lubja klindiastangu maastikukaitseala. Kuus maastikukaitseala moodustavad võrgustiku kogupindalaga 1373 hektarit.
• Koos riikliku looduskaitse all olevate aladega on Viimsi valla maismaast looduskaitse all 2109 hektarit ehk ligikaudu 26%.