Euroopa Komisjon esitas kolmapäeval ülimahuka kliimamuutuste pidurdamise kava, mis liikmesriikide heakskiitmise järel toob laialdased muutused keskkonnanõuetes, majanduses ja igapäevaelus.
Bensiini- ja diiselautod kuulutada minevikuks, elektriautod ja jalgrattad-tõuksid asemele. Fossiilset värki enam ahju ei aja, asendame selle tuule ja päikesega. Süsihappegaasi heide atmosfääri lõpetada, kliimasoojenemine peatada või vähemalt piirata. See kõik läheb kõvasti maksma, kuid rohepöördele pakutakse ka kasvavat rahalist katet.
Rohepööre vajab metalle
Rohepöördel on ka külg, millest vähem juttu tehtud, kuna tegemist justkui kaasneva nähtusega. Samal ajal võib see kaasnähtus kujuneda kogu liikumise piduriks. Seda teemat käsitleb põhjalikult rahvusvahelise energiaagentuuri eriraport pealkirjaga “Kriitiliste mineraalide roll üleminekus puhtale energiale”. Sealt siis mõned arvud olukorra ja arengu ilmestamiseks. Elektriautode müük kasvas möödunud aastal maailmas 41 protsendi võrra, umbes kolme miljonini. Elektritootmises oli aga taastuvenergia ainus, millele nõudlus suurenes. Seejuures kasvab nõudluse kõrval tormiliselt ka pakkumine – uute võimsuste kasv oli mullu 45 protsenti, kusjuures tuuleenergia pakkumine kasvas isegi 90 protsenti, päikeseenergia puhul oli tõus tagasihoidlikum, pisut alla veerandi.
Silmapiir on seega hele, et mitte öelda roheline. Kuid tulgem energiaagentuuri raporti hoiatava poole juurde. Nimelt vajab rohepööre üüratul hulgal metalle ja rohkem kui seniste tehnoloogiate jaoks. Tuuleelektrijaam vajab näiteks üheksa korda rohkem metallimaaki kui gaasielektrijaam, elektriauto vajab aga metalle kuus korda rohkem kui tavaline neljarattaline.
30 korda rohkem metalli
Energia säilitamine põhineb eelkõige akudel. Akude jaoks on vaja liitiumit, niklit, koobaltit, mangaani ja grafiiti. Elektrimootorites ja tuuleturbiinides olevate alalismagnetite tarbeks on vaja haruldasi muldmetalle, mis on – nagu nende nimi viitab – haruldased. Autod-akud koos vajavad arvestuslikult aastaks 2040 metalle ja mineraale vähemalt 30 korda rohkem kui seni.
Tegelikult on raportis märgitud, et kõik pakutud arvutused sõltuvad ka sellest, milline saab olema rohepöörde kiirus. Mida kiirem protsess, seda kiiremini kasvab vajadus ja seda kallim tuleb pööre.
Energiaagentuuri raport pakub erinevaid arengustsenaariume. Keskkonnapõhiste ehk nii-öelda roheliste stsenaariumite puhul märgitaksegi vedavaks mõjuriks just maavarade nõudluse.
Põhimõtteliselt ei tohiks ju probleeme olla, tuleb lihtsalt fossiilsete maavarade kaevandamiselt lülituda muude, rohepöördeks vajalike maavarade kaevandamisele. Kuid siin hakkavad tekkima probleemid.
Karm hinnatõus
Kõigepealt raportis märkimata jäänud vastuolu rohelise mõtlemise ja selle mõttelaadi realiseerimise vahel. Keskkonnasõbraliku mõttelaadiga inimesed, mina kaasa arvatud, näevad meeleldi fossiilkütust põletavate energiaallikate vahetamist tehnoloogiliselt uute ja eluümbrusele vähem kahjulike variantide vastu.
Kuid samad keskkonnasõbrad, nüüd juba mina paljuski välja arvatud, võivad olla resoluutselt vastu uutele kaevandustele vajalike maakide saamiseks. Ja osa neist võib karmilt taunida ka olemasolevate kaevanduste töötingimusi, maagirikaste piirkondade ekspluateerimist ning veel ühte ja teist.
Ehk siis uusi energia saamise viise soovitakse, kuid nende loomiseks vajalikke meetmeid vastustatakse. Kuigi küsimus kaevandamiseks peaks olema mitte kas, vaid kuidas.
Mõned hinnanäited: tänavu on liitiumi hind kasvanud 100 protsenti, koobalti hind 40 protsenti ja alumiiniumi hind 27 protsenti. Vase hind on tõusnud mullukevadise madalseisu aegselt 4400 dollarilt tonni eest 10 500 dollarini ehk pea kaks ja pool korda. Isegi juhul, kui inimesed nõustuksid uute kaevanduste rajamisega, ei ole see lihtne. Esiteks paikneb suur osa neist maakidest riikides, millest nii mõnigi ei pruugi olla investeerimiseks eriti turvaline.
Teiseks on lihtsamalt ligipääsetava maagiga leiukohad suures osas juba ammendatud. See tähendab, et uuteks kaevandusteks on vaja suuri investeeringuid, mille tasuvusaeg võib kujuneda väga pikaks. Ja kolmandaks, kaevanduse rajamise otsusest maardla avastamise järel tootmise alguseni võib kuluda umbes 16 aastat.
Rohesõda
Rohepööre ja üldse võitlus kliimamuutuste vastu on ka geopoliitilise olemusega. See mõjutab maailma energeetilist bilanssi, tehnoloogiate arengut ja juhtrolli selles, rahvusvahelisi kapitalivooge ja palju muud.
Mõned analüütikud väidavad, et meil on tegemist uue sõjaga selle nimel, kellel õnnestub tõusta globaalseks liidriks uues ja varasemast puhtamas maailmas. Elik sõditakse sihiga olla esimene maailma muutmisel paremaks kohaks, kus elada. Peamisteks jõukeskmeteks loetakse üldiselt USA-d, Hiinat ja Euroopa Liitu.
Tuuleelektrijaam vajab näiteks üheksa korda rohkem metallimaaki kui gaasielektrijaam.
Oodatav geopoliitiline nihe on iseenesest loogiline. Seni olid paljud jõujooned maailmas seotud juurdepääsuga algul kivisöele, seejärel naftale ja gaasile. Nüüd tekivad uued jõujooned ja kuna ka rohepöördeks vajalike maavarade paiknemine on nii ebaühtlane kui ka ebaõiglane, siis on nende kasutamine eeliste saamiseks või teiste survestamiseks riikidevaheliste suhete paratamatu element.
Ühesõnaga: rohepöördel võib olla tugev metalne maitse, protsess võib tehnilistel põhjustel pidurduda ja võib kujuneda ka oodatust kallimaks. Lisaks võivad tekkida rohelise mõtlemise raames sisemised vastuolud eesmärkide ja teostamise vahel. Loodetavasti ei vii need vastuolud lühiseni.
