Tallinna ringraudteest on kõneldud ja kirjutatud vähemalt 20 aastat. Põhjusega: raudteeliin ümber Tallinna võimaldaks kaks suurt linnasisest kaubajaama Koplis ja Ülemistes linna piiridest välja kolida, samuti hõlbustaks see liin reisijate liikumist trassil Maardu–Paldiski.
Nüüd võib ringraudteest küll arutleda ka juba kui osast Rail Balticu trassil, aga muudes detailides on sama jutt juba 20 aastat jutuks jäänudki. Miks?
„Kõige lihtsam vastus oleks – alati on midagi tähtsamat ette tulnud kuhu ressursid suunata,“ ütleb Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht Andre Sepp.
15. juunil sai aga viimase allkirja koostöölepe, millega Tallinna linn, Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL), Keila linn, Lääne-Harju vald, Mainor Ülemiste AS, AS Technopolis Ülemiste, Ülemiste Center OÜ, AS Alexela Logistics, Paldiski Sadamate AS ja Tallinna Sadama AS osalevad Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu rahastamises. Selle koostöölepingu alusel teeb HOL valitsusele ettepaneku algatada raudtee osas riigi eriplaneering.
„Oleme jõudnud eriplaneeringu ettevalmistamiseni, mis annab lootust, et tulevikus on võimalik kauaoodatud ringraudtee ka rajada,“ ütles allkirjastamisel Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.
Kas nüüd või mitte kunagi
Koostöölepinguga võtavad lepingupooled kohustuse kaasrahastada Tallinna ringraudtee eriplaneeringu koostamist aastatel 2022–2028 kokku 1,3 miljoni euroga vastavalt kokkulepitud ajagraafikule. Planeeringu algatamine läheb maksma kolm miljonit, millest osa tuleb riigilt.
Andre Sepp. Mis sundis aga projekti eestvedajat, HOL-i, otsustavalt tegutsema just nüüd, mil kõik ehitushinnad on tõusufaasis ja majanduse tulevik tume? „Kõige lihtsam vastus – kas nüüd, või mitte kunagi!“ ütleb Andre Sepp, kinnitades, et praeguseks pole paigas isegi raudtee lõplik trassikoridori asukoht ega rahastamisskeem, on ainult paljude osapoolte suur tahtmine raudtee valmis ehitada.
„Praegu on meil trassikoridoridena reaalselt arvestatud kaht koridori, üks läheb ühelt poolt Ülemiste järve, teine teiselt poolt. Mida aasta edasi, seda reaalsem tundub, et arvesse tuleb ikkagi lõuna poolt ümber Ülemiste järve minek, linnapoolne järvekülg on juba kõik täis ehitatud,“ räägib Sepp. HOL-i tegevjuht on kindel, et kui praegu jääb riigil eriplaneering tegemata, siis omavalitsustel jääb ära kohustus säilitada trassialune maa vabana. Need maa-alad lihtsalt ehitatakse täis ja ringraudteed ei tule.
Planeeringu koostaja leidmiseks korraldab rahandusministeerium hankemenetluse. „Eelplaneeringu teostamise käigus peab selguma trassi asukoht ja rajatise lõplik hind. Selle kolme miljoni eest saame projekti eskiisistaadiumis,“ selgitab HOL-i tegevjuht.
15. juunil allkirjastatud lepingule on alla kirjutanud ainult kolm omavalitsust, Tallinna ja Keila linn, samuti Lääne-Harju vald. Samas läbib trass ka Rae, Kiili ja Saku valda, mõjutades oluliselt elu nendeski omavalitsustes. Miks pole need omavalitsused lepingus osalised, samuti Maardu linn, mille elukorraldust trass mõjutab?
Rae vallavolikogus oli juba vastu võetud otsus eelplaneeringu algatamist rahaliselt toetada. Peale 24. veebruari puhkes volikogus aga uus vaidlus – kas trass peaks olema lai 1520 mm ehk vene raudtee laiusega või Euroopas levinuima raudtee laiusega 1435 mm, nagu tuleb ka Rail Baltic. „Võitjaks jäid vaidluses need, kes arvasid et Vene rööpmelaiusega me Eestisse enam raudteid juurde ei ehita,“ teab Sepp. Öeldes samas, et Eestis on praegu rohkem kui 2000 km raudteid, mille rööpmelaius on just 1520 mm. Ka on uued, Škoda tehasest tellitud rongid, mis meie raudteel peaks 2024. aastal sõitma hakkama, mõeldud vanale, tsaariaegsele rööpmelaiusele.
Siiski usub Sepp kõigi osapoolte vahel kompromissi leidvat, sest teatud lõikudes võimaldab tänapäeva tehnoloogia panna maha ka nn kolmanda rööpa, kus siis saaksid sõita nii Rail Balticule mõeldud veeremid kui ka praegused tavarongid. „Igal juhul sellepärast, et mõnd omavalitsust selle lepinguga pole kaasatud, keegi ringraudteed veel blokeerima ei hakka,“ kinnitab Sepp. „Lihtsalt ei taheta investeerida algatatud projekti!“
Millal ringraudtee valmib?
Kehtima hakkav ajatelg peaks olema selline, et kui valitsus võtab sügisel vastu otsuse kehtestada eelplaneering, siis kuue aasta pärast peaks olema see ka kehtestatud. Sellega on siis trassikoridor lõplikult paigas. Edasi peaks algama planeerimine, maade omandamine…
Millal ringraudtee ise valmis saab, Andre Sepp ennustada ei taha. Aga usub, et enne peaks valmima Rail Baltic, sest selle tööd käivad.
Arvamus, Tanel Ots, Saku abivallavanem
Meie volikogu ega vallavalitsus ei ole nõus investeerima projekti, mis meile veel ühe suure liikluskoridori juurde toob. Samas ei hakka me ringraudtee projekti ka blokeerima. Pigem otsime võimalust, kuidas ringraudtee võimalikult suures ulatuses Rail Balticuga ühildada, et ei oleks mitme trassi rajamist.
