Grupp ettevõtlikke läänemaalasi ajab juba pikemat aega asja, et saaks taastada kunagi suletud Riisipere-Haapsalu raudteelõigu. Pilootprojektiks on plaanitud lõik Riisiperest Turbani, mis võiks plaanide järgi valmida juba järgmisel aastal. Selleks on vaja riigilt kinnitust, et Elron hakkab seda lõiku rongidega teenindama.
Möödunud aasta aprillis loodi Haapsalu raudtee taastamiseks aktsiaselts Lääne Raudtee, mille omanikeks on ärimehed Koit Uus ja Veiko Tišler. Riigile tehti ettepanek, et Riisipere-Turba raudteelõigu rajab ettevõte pangalaenu abil, kuid pangale on vaja riigi poolt garantiid, et riigile kuuluv ettevõte Elron hakkab oma rongidega seda lõiku teenindama ja riik eraldab Elronile selleks vajaliku raha.
AS Lääne Raudtee ainsaks juhatuse liikmeks on Tallinna tehnikaülikooli turunduse õppetooli lektor Rein Riisalu, kes aastatel 2001-2004 töötas AS Elektriraudtee juhatuse liikmena. Tema kaasati ettevõttesse kui raudtee spetsialist, kes oleks kursis finantspoole ja seadustega. Riisalu on viimased aastad tegelenud erinevate lahenduste analüüsiga ning tema enda sõnul oleks võimalik rajada raudtee Riisiperest Haapsaluni „mõistlikuma kuluga“, kui on üldine arvamus.
„Me oleme jõudnud järeldusele, et kui riigil on olemasoleva raudteega käed-jalad tööd täis ja raha üle ei jää, siis las panustavad eraettevõtjad,“ selgitab ta. „Eks me oleme kohanud mõttelendu, et raudteed tasub teha ainult siis, kui on kaubavedu. Kui me vaatame Viljandi või Pärnu suunalist raudteed, siis seal on kaubaveod praktiliselt olematud, aga kapitaalremonte tehakse isegi suuremas mahus, kui oleks vaja teha töid Turba või Haapsalu raudtee taastamiseks. Ka seal tehakse kõike seda ju tegelikult vaid reisirongide jaoks. Inimestele on rong väga tähtis. Ja riigikogu ju otsustas, et Eesti peab soetama 38 uut rongkoosseisu – seega on Eesti veel vähemalt järgmised 30-35 aastat riik, kus reisirongid sõidavad. Küsimus on, kas Läänemaa asub Eestis?“
Riik peaks vastutama
Reisirongiliiklus suleti Riisipere-Haapsalu lõigul 21 aastat tagasi ja täpselt niikaua on seda üritatud taastada. Pärast seda, kui raudtee riigilt ostnud OÜ Haapsalu Raudtee ja selle eestvedaja Aarne Taal tunnistasid, et nemad raudteed korda teha ei suuda, hakkas asja vedama Läänemaa initsiatiivgrupp, kuhu kuulus poliitikuid, ametnikke, ettevõtjaid ja muidu aktiivseid kodanikke. Taotleti raha ja tehti uuringuid, pöörduti riigi ja AS Eesti Raudtee poole, et nood võtaksid raudtee taastamise enda peale, kuid tulemuseta. Initsiatiivgrupi argumendiks oli, et Läänemaa on ainuke maakond mandri-Eestis, kus pole raudteed, ning et riigi lubadus 1995 oli, et „reisijatevedu lõppeb vaid ajutiselt“.
„Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastus oli, et põhimõtteliselt nad mõistavad olukorda, aga prioriteet on teha olemasolev raudtee korda ja vahendeid üle ei jää,“ meenutab Riisalu.
Aastate jooksul jäi riigipoolne vastus samaks: mõte on hea, aga raha anda ei ole. Riisalu ütleb, et Lääne Raudtee leidis rahapuuduse murele lõpuks lahenduse. „Kui selgus, et aastani 2020 on Euroopa Liidu toetusrahad ära jagatud ja Haapsalu raudteele ei jagu sealt midagi, siis uurisime, et kas initsiatiivgrupis kaasa löönud ettevõtjad oleksid nõus oma raha alla panema ning hakkama pangale garandiks,“ räägib Riisalu. „Tegime arvutused läbi ja ministrile ettepaneku, et ehitame raudtee ise valmis, tingimusel, et reisirongid hakkaksid seal liikuma. Esialgu Turbani, perspektiivis Haapsaluni.“
Riisalu sõnul on praegu pankadel palju vaba raha ja madalad intressid. See kõik lubab julgeid plaane teha, kuid ilma riigita ei saa, sest riigil on rongid. Esialgne plaan oli riigilt jah-sõna saada juba mullu sügisel. Talv oleks kulunud projekteerimisele ja praegu ehitustöö juba käiks ning sügiseks oleks rööpad maas olnud. Kuid jah-sõna pole siiani saadud.
Kolm takistust
Riisipere ja Turba vahelise lõigu pikkus tuleks 6,3 km ja selle ehitamine läheb arvutuste järgi maksma 6,2 miljonit eurot. Sellest 5 kuni 5,5 miljonit laenaks pank. AS Lääne Raudtee äriplaanis on arvestatud, et pangalaenu tagasimaksmiseks kuluks 20 aastat. Sellele järgnevad kümme aastat kuluks ärilises mõttes sellele, et oma raha investeerinud ärimehed selle tagasi teeniks. 30 aastat on tegevuse pikkuseks arvestatud põhimõttel, et nii kaua kestavad paar aastat tagasi riigi poolt Elronile soetatud elektrirongid.
Kuigi esialgne ajakava läks vett vedama, suheldakse Riisalu sõnul majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga endiselt väga tihedalt. Ettevõtte koostatud lepingu tööversioon, mida on üheskoos täiendatud, on ministeeriumi laua peal.
Põhjuseid, miks asjad pole liikunud sellise kiirusega, nagu poolteist aastat tagasi plaaniti, on Riisalu sõnul kolm. Esimene on riigieelarve ja riigieelarve strateegia. Esimene koostatakse igaks aastaks uus, teine tehakse jooksvalt nelja aasta peale. Ent ettevõttel, täpsemalt pangal, on vaja garantiid kahekümneks aastaks ehk kogu laenuperioodiks. Nii pika aja peale ei saa majandusminister üksinda otsust langetada, vaja on riigikogu otsust. Riigikogus on Lääne Raudtee esindajad käinud mitmeid kordi, seal on tänaseks loodud ka 52 liikmega Haapsalu raudtee toetusrühm. Kuid selgitustöö jätkub.
Teiseks takistuseks oli uus raudteeseadus, mis jõustus tänavu aprillis. Vana seaduse järgi polnud mõtet lepingut koostada, uus ei olnud sügisel 2015 veel sellisel kujul, et seda oleks saanud aluseks võtta. Paraku tiksus enne täis aeg, mil oleks pidanud projekteerimise käivitama, et raudtee 2016 valmis oleks.
Kolmas takistus on transiidiäri madalseis, mis tähendab, et riik peab Eesti Raudteed doteerima. Kui palju sinna lõpuks raha sisse pannakse, ei oska praegu keegi ennustada. Järgmise aasta riigieelarves on Eesti Raudteele ette nähtud täiendavalt 10 miljonit eurot otse ja 5 miljonit läbi Elroni. Sellest aga järeldub, et see raha tuleb kusagilt mujalt kokku tõmmata.
Kohalikele vajalik
Kuid läänemaalased on endiselt optimistlikud. Riisalu ütleb, et kui sel aastal saaks riigiga lepingu alla kirjutatud, oleks 2017. a lõpuks Riisipere-Turba lõigul rongid juba sõitmas.
Tema sõnul poleks 6,3-kilomeetrise lõigu ehitamine sugugi nii kulukas, nagu paljud arvavad. Haapsalu suunal poleks vaja üles võtta vana raudteed, tööd saaks teha ilma katkestusteta ning rauamaagi hind on 3-4 aasta taguse ajaga võrreldes 2-3 korda odavam. Lisaks hoiavad nii mõnedki ettevõtted Rail Balticu ehituse ootuses tööjõudu reserviga, keda saaks enne suurprojekti rakendada. Seetõttu on eeldused selle ca 6-kilomeetrise lõigu hea hinnaga ehitamiseks hetkel veel väga soodsad.
Arvutused näitavad, et 6,2 miljonit on piisav summa. See katab kolm põhikomponenti: raudtee, kontaktvõrgu ja veoalajaama. Viimane on plaanitud üheplokiline, mis tähendab, et avarii korral peab kontaktvõrk toidet saama Keila alajaamast.
Kui keegi küsib, mida annab Turba ja Riisipere vaheline raudteelõik, siis Riisalul on vastus olemas. „Olen Turba ettevõtjatega rääkinud – ühel neist on vaja 30 kvalifitseeritud keevitajat, kuid Turbas kohapeal niipalju keevitajaid ei ela. Nad toovad ise Tallinnast oma kuludega töötajad kohale. Kui töötajad saaks tulla rongiga, oleks ettevõtja kahe käega selle poolt. Selle ettevõtte tulevik ja jätkamine Turbas sõltub võimekusest olla atraktiivne töökoht spetsialistidele. Lisan, et Elroni andmetel tehakse Riisipere peatusest ja peatusesse kokku 90 000 rongireisi aastas,“ räägib Riisalu, kelle sõnul on üsna kummaline, et raudtee just Riisiperes lõppeb – Turba on elanike arvult suurem asula.
Lisaks sõltub just Turba-Riisipere lõigu ehitusest, mis saab edasi. Paljud küsimused saaksid ehituse käigus vastused ja siis saaks edasi mõelda, kuidas rauast teed saab edasi Haapsaluni ehitada. „Argument on olnud, et raha pole. Me ütleme, et raha on olemas,“ viskab Riisalu kinda riigile. Oodatud ja loodetud on kaua. Olid head ajad Eesti majanduses, olid kehvemad ajad, kuid raudtee jäi taastamata. Läänemaa arengukavades on raudtee vajadus olnud kirjas juba rohkem kui kümme aastat. Kõik need aastad on raudtee taastamist oodatud ka Nissi vallas.
KÜSIMUS
Kui oluline oleks Nissi valla ja selle elanike jaoks Riisipere-Turba raudteelõigu taastamine? Kas usute, et üks eraettevõte suudab niivõrd suure plaani ellu viia?
PEEDO KESSEL
Nissi vallavanem
60-70% Nissi valla elanike töökohtadest on vallast väljas Tallinna suunal, enamasti Tallinnas ja Keilas.
Koolivõrgu muutuste tõttu (Turba Gümnaasium suleti 2012. aastal) käib ka valdav enamus gümnasiste koolis Tallinnas. Kuid transpordiühendus on puudulik, seda eriti Keilaga, mis Tallinn-Ääsmäe-Haapsalu maanteest kõrvale jääb.
Nissi kahest alevikust ühes, 900 elanikuga Riisiperes, praeguses rongi lõpp-peatuses, on olukord raudtee remondi ja uute rongidega seoses oluliselt paranenud
Kuid ei ole loogiline ega mõistlik, et raudtee lõppeb Riisiperes. Vaid 6 km kaugemal asub 950 elanikuga Turba, mille ühendus Tallinnaga on halb. Keilaga veel halvem.
Transpordivõimaluste ning töökohtade ja koolide paiknemise vahel on selge vastuolu. Näeme seda vallas peamise põhjusena, miks valla elanike arv väheneb. Negatiivne rändesaldo moodustab kogu vähenemisest 85%. Lahkuvad enamasti pered, kes liiguvad töökohtade poole.
Valda on elama tulnud suures osas inimesed, kelle jaoks töökoht ei ole enam oluline. Mis raskused valla jaoks taolise protsessiga kaasnevad, peaks seletamatagi selge olema.
Tundub väga sedamoodi, et elu võimalikkus 50 km Tallinnast sõltub suuresti, kui mitte peamiselt, transpordiühenduse kiirusest ja mugavusest.
Mis puudutab Riisipere-Turba lõiku, siis selle teostusvõimekuses pole põhjust kahelda. Kui see jupp tehtud, saavad kõik ka pisut targemaks, et edasisele mõelda.
