Kas oleme nõus teel jälgimisühiskonna poole või on numbrituvastus-kaamerate piiran-guteta kasutamine õigustatud? Vastus peitub tõde-muses, et ükskõik, kui palju me riigil end jäl-gida lubame, peab see seadustes täpselt kirjas olema.
Aprilli lõpus kirjutas Eesti Ekspress palju vastukaja tekitanud artiklis „Andmebaas, millest ei teadnud ka peaminister: kaamerad salvestavad iga kuu 20 miljonit autonumbrit“, et politsei- ja piirivalveamet (PPA) kasutavad üle-eestilist numbrituvastuskaamerate võrgustikku, mis tuli üllatusena nii riigikogulastele kui ka ministritele, sh peaministrile. Ühelt poolt aitab see süsteem päästa elusid ja tabada rahvusvahelisi kurjategijaid. Teiselt poolt on riigikogu jätnud töö tegemata, sest pole politseiliku jälgimise piire seadustes vajalikul viisil paika pannud. Ning kui politsei jälgib ebaseaduslikult, siis tekivad probleemid ka kriminaalasjade tõendamisega.
Pall on riigikogu käes
PPA peadirektor Egert Belitšev algatas pärast artiklit teenistuslikku kontrolli, et terviklikult hinnata numbrituvastussüsteemi kasutamist PPAs ning selle õiguslikke aluseid ja kasutusandmete logimist.
Õiguskantsleri büroo teatas, et numbrituvastuskaamerate kasutamiseks pole praegu õiguslikku alust. 14. mail peatas siseminister Igor Taro PPA numbrituvastuskaamerate kasutamise kuni vajalike seaduste muutmiseni, võttes arvesse õiguskantsleri esindaja ja andmekaitse inspektsiooni välja toodud õigusliku regulatsiooni täpsustamise vajadust. „Ettevaatusprintsiip inimeste põhiõiguste riive osas kaalub antud olukorras üle otstarbekuse põhimõtte […] Korrakaitseorganid vajavad oma töö tegemisel nüüdisaegsete tehnoloogiliste vahendite kasutamiseks ühiskonna selget mandaati, mida saab anda ainult rahvaesindus riigikogu näol,“ ütles Taro.
Piirid peavad täpselt paigas olema, sest vaatamata koduvägivalla juhtumitele ei taha me ju, et meid magamistoas kaamerad jälgiksid.
Seaduses on täpselt paika panemata sellise jälgimissüsteemi kasutamine ja saadud teabe talletamine. Pall on riigikogu käes ja on tegelikult kogu aeg olnud – veel aasta tagasi tegi sama vajadust rõhutades riigikogule märgukirja õiguskantsler Ülle Madise.
Politsei: süsteem aitab tuvastada raskeid kuritegusid
„Numbrituvastuse süsteem on politsei jaoks vajalik ja tähtis tööriist. Sama oluline on ka Eesti inimeste usaldus meie töövahendite ja põhimõtete vastu. Kuigi politsei on numbrituvastuskaameraid aastaid süütegude avastamiseks kasutanud ja omavalitsustega koostöös neid paigaldanud, siis ilmselgelt oleme liiga vähe sellest avalikult rääkinud ning teemat inimestel meeles hoidnud,“ teatas Belitšev.
Belitševi sõnul on politsei jaoks kõige olulisem numbrituvastusest saadav võit raskete kuritegude avastamine kuumadel jälgedel.
„Mõistan inimeste muret privaatsuse pärast ja politsei vastutust nende andmete hoidmisel. Samas on numbrituvastus mõnikord ainuke juhtlõng ühiskonna turvatunnet oluliselt riivanud asjas selgus saada või saata näiteks Leedu autovarastele selge sõnum, et Eestis ei ole mõtet proovida. Siin tuleb leida tasakaalupunkt, kus inimestel on kindlus, et nende õigusi ei riivata ülemääraselt ning politseil jääb võimalus ka väga hästi konspireeritud kuritegu ikkagi avastada,“ ütles ta.
PPA kasutab numbrituvastuse tehnoloogiaga avalikke kaameraid, mis asuvad peamiselt maanteedel ja suurtel liiklussõlmedel. Kaamera tuvastab sõiduki numbrimärgi ja teeb sellest foto, mis säilitatakse politsei andmekogus isikustamata kujul. Iga andmekogusse tehtud päring logitakse.
Jõks: politseil peavad olema piirid paigas
Endine õiguskantsler, vandeadvokaat Allar Jõks ütles intervjuus Vikerraadiole (15.05.25), et kui ta oli õiguskantsler aastatel 2002–2007, siis juhtis ta riigikogu ees seistes tähelepanu täpselt sarnastele probleemidele. Ta võrdles praegust olukorda numbrituvastuskaamerate kasutamise õigustamisel Donald Trumpi tegevusega USA elu korraldamisel, kes Kongressist mööda minnes reguleerib elu presidendi dekreetidega.
„Vaidlus ei ole mitte selles, kas kaameraid võiks kasutada või mitte, vaid küsimus on selles, et kaamera kasutamiseks peab olema väga selge seadusest tulev volitusnorm ja see seadus peab ütlema, millisel eesmärgil neid andmeid kogutakse – kas liiklusseaduse rikkumiste eest karistamiseks või lihtsalt sellel eesmärgil, et vaatame ringi, võib-olla midagi huvitavat leiab ja siis saame reageerida. See teine juhtum kindlasti on lubamatu,“ selgitas Jõks.
Teiseks on tema sõnul tähtis, kuidas neid andmeid hoitakse, kes sinna juurde pääseb. „Kas iga politseinik saab lihtsalt mingil hetkel minna nagu Facebooki ja vaadata, et huvitav, vaatame, kuhu Allar Jõksi numbrimärgiga auto on sõitnud. Kolmas on see, kui kaua neid hoitakse, kas kuu, aasta või kaks. Kui need küsimused ei ole lahendatud, siis see on ilmselgelt põhiseadusevastane,“ ütles Jõks.
Parlamentaarses riigis peab tähtsaid otsuseid tegema parlament, mitte ametkonna juht või isegi minister. Nii ütleb ka meie põhiseadus. Paraku on meie seadusandjad mõisa köit lohistanud ja jätnud siiani õiguskantslerite hoiatused tähelepanuta. Nüüd tuleb teema riigikogus põhjalikult läbi arutada ja seaduslikud raamid paika panna. Ja need piirid peavad täpselt paigas olema, sest vaatamata koduvägivalla juhtumitele ei taha me ju, et meid magamistoas kaamerad jälgiksid.
Ei maksa unustada ka seda, et riik kontrollib inimesi kogu aeg ja vajadusel silmapilk karistab. Ent ka riik ise peab seda tehes hoolikalt seadust järgima. Ebaseadusliku jälitustegevuse eest on teatavasti ette nähtud kriminaalkaristus. →
