Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös EAS-i ja KredExi ühendasutusega toetavad 11 tudengite inseneeriavaldkonna arendusprojekti kogumahus ligi 1 miljoni euroga.
„Mul on siiralt hea meel näha, et tudengite hoog taotlemisel ei ole raugenud ning võrreldes esimese taotlusvooruga oli ka projekti taotluste kvaliteet paranenud. Ma näen suurt väärtust selles, et tudengid saavad praktilisi kogemusi juba õppe ajal, innustades neid edaspidigi insenerioskusi proovile panema, sealhulgas ka tulevikus ise innovaatilise äritegevusega alustama. Kui selliseid ägedaid noori ägedate ideedega jagub, siis on me tulevik heades kätes,“ ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduse ja innovatsiooni asekantsler Sandra Särav.
EAS-i ja KredExi ühendasutuse juhatuse liikme Sigrid Harjo sõnul tõi hindamiskomisjon esile tudengite professionaalsust ja ideede ambitsioonikust. „Erinevate tudengiprojektide nagu tudengivormeli, Solaride päikseauto ja ESTCube tudengisatelliidi meeskondadest on aastate jooksul välja kasvanud omakorda uusi edukaid ettevõtteid ja nende projektide vilistlased on hinnatud valdkonna spetsialistid. Ka seekordse vooru projektid annavad selles osalejatele hindamatu kogemuse,“ sõnas Harjo.
Komisjoni liige ning Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimees Veljo Konnimois kinnitas, et sellised uudsed targa tööstuse ettevõtted, nagu hakkajad inseneeriatudengid loovad, teevad Eesti Rootsist rikkamaks. „Oleme maha käinud pika tee – kunagi ei võetud noort inseneri jutulegi, kui juba prototüüpi valmis polnud, tänaseks on tingimused palju nutikamad. Siit edasi on väga tähtis, et selline programm jätkuks igal aastal. Järgmine eesmärk on leida üles tulevased Eesti Nokiad ja Apple’id ka nende tudengite ideedest, keda projektikirjutamine ei tõmba – seal on veel palju avamata potentsiaali. Riigi ja ettevõtjate koostöös jätkates saame sellega kindlasti hakkama,“ ütles Konnimois.
Taotlusi esitati erinevatest inseneeria valdkondadest. Innovatiivsetest algatusest saab esile tõsta näiteks järgmised ideed: mobiilne droonituvastussüsteem, purje kuju mõõtmise süsteemi arendamine, vesiniku tootmis- ning kompresseerimisseadme arendus ning masinnägemise arendus mobiilsele robotile.
Üliõpilaste inseneeriavaldkonna arendusprojektide toetuse taotlusvooru esitati kokku 20 taotlust. Taotlusvooru eelarve maht oli ligi 1 miljon eurot ning toetust jagub täismahus kümnele parimale projektile. Toetuse maksimaalne suurus ühe projekti kohta on 100 000 eurot.
Toetust saavad Tudengi Vormel MTÜ, Lapikud MTÜ, Eesti Tudengisatelliidi SA, KuupKulgur MTÜ, Neptune Second MTÜ, SolarCar Estonia MTÜ, TalTechi Vesinikuorganisatsioon MTÜ, Tehnikaüliõpilaste Selts, Tallinna Tehnikakõrgkooli Arenduskeskus, Droonilabor MTÜ. Lisaks on Linnamaardla MTÜ projektile tehtud osalise rahastamise ettepanek.
Üliõpilaste inseneri valdkonna arendusprojektide toetust antakse projektidele, mille eestvedajad on ülikoolide või rakenduskõrgkoolide üliõpilased ning mille fookuses on arendustegevus mõnes insenerivaldkonnas.
Toetuse eesmärk on toetada inseneriteaduste alaste teadmiste arendamist ja nende praktikasse rakendamist koostöös ettevõtetega läbi toote või tehnoloogia arendamise. Seeläbi saavad kasu ettevõtted, kes vajavad pädevaid inseneriteadmistega töötajaid, et nende teenused ja tehnoloogiad oleksid konkurentsivõimelised, innovaatilised ja toodaksid lisandväärtust.
Sügisel on planeeritud avada kolmas taotlusvoor, kuhu on oodatud nii need ideed, mis parimate hulka ei mahtunud kui ka uued põnevad projektid. Taotlusvooru eelarve on ligi üks miljon eurot.
