Maanteeamet on omavalitsusliitudele üle Eesti saatnud arutamiseks viis tulevikustsenaariumit teede omandisuhetes. Üks nendest pakub välja, et vallad-linnad saavad enda hooldada u 5000 km praegu riigile kuuluvaid maanteid ning riik suunaks kohalikesse eelarvetesse ca 10 miljonit eurot.
Teed, mida riik omavalitsustele pakub, on valla- või linnasisesed kõrvalmaanteed, mis praegu kuuluvad riigile. Loogika pakkumise taga on lihtne: seaduse järgi peaksidki linna või valla territooriumile jäävad teed kuuluma omavalitsusele, kes vastutavad nende ehitamise ja korrashoiu eest. Enamjaolt ühendavad taolised teed vallasiseseid asulaid ning ei peakski seetõttu riigile kuuluma.
Maanteeameti teedevõrgu valdkonna juhi Kuno Männiku sõnul teeb riik praegu rohkem kui õigusaktides määratud. „Eelkõige külast külla teid on riigi käes kolmandiku võrra enam, kui õigusakti järgi tohiks olla,“ märkis ta sel kolmapäeval Harju omavalitsusjuhtidega kohtudes.
Selle stsenaariumi järgi antaks kohalikele omavalitsustele üle 5000 km seniseid riigiteid ning riigiteeks võetaks ca 200 km kohalikke teid. Riigile jääks teed, mis ühendavad tõmbekeskuseid või on osa rahvusvahelisest teedevõrgust. Riigieelarvest liiguks sel juhul omavalitsuste eelarvetesse umbes kümme miljonit eurot.
Vallad kahtlevad
Rae vallavanem Mart Võrklaev märkis, et täiendavate teede üleandmist omavalitsustele ei saa pidada mõistlikuks, sest teede hooldamiseks kulub palju raha ning sellist võimekust valdadel-linnadel pole. Stsenaariumisse sisse kirjutatud lubadus, et omavalitsused saaksid riigilt koos teedega kaasa lisaraha, ei tekita Rae vallavanemas usaldust. „See, et omavalitsused saavad riigilt lisa raha ülesande täitmiseks, on pikemaajalises plaanis kaheldav,“ ütles ta. „Riigil on kombeks algul uute kohustuste lisamisel anda küll sihtotstarbelist toetust, kuid mõne aja pärast teatatakse, et see on ju ikkagi kohaliku omavalitsuse ülesanne ja toetust vähendatakse või võetakse üldse ära.“
Võrklaeva mõttekäik pole tuulest võetud, vaid põhineb kogemusel. Tema sõnul on riik korduvalt erinevatel põhjustel usaldust kuritarvitanud. „Me kõik mäletame veel, et teede rahastust vähendati vaid masu ajaks, kuid siiamaani on see taastamata,“ märkis Rae vallavanem. Veel valusam on tema sõnul tulumaksueraldise määra alandamine – enne aastat 2009 oli see 11,93%, masu ajal langetas riik selle 11,4-le, tänaseks on see 11,6%, kuigi lubati, et taastatakse enne 2009. aastat kehtinud määr. Usalduskriisile on kaasa aidanud ka koolide tugispetsialistide rahastamise lõpetamine.
Las jääda, nagu on
Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja märkis, et stsenaariumite väljapakkumise asemel tuleks teevõrk läbi vaadata ning jagada teed riigi ja omavalitsuste vahel ära. „Ehk toimuks individuaalne lähenemine ja läbirääkimine, mitte seaduse jõuga ühe vitsaga löömine,“ täpsustas ta.
Seda, et omavalitsused suudaksid rohkem teid hooldada, kui nad praegu teevad, Umboja tõenäoliseks ei pea. „Ainult hoolduskulude vahendite kaasaandmisest ei piisa,“ ütles ta. „Teed vajavad regulaarselt ka remonti ja ülekatteid.“
Mart Võrklaev leidis, et koostöö võiks maanteeameti ja omavalitsuse vahel jätkuda nagu seni ehk remonti ja hooldust vajavaid teid on vahetatud. Ta toob näiteks, et Rae vallas ehitas maanteeamet välja tänavu Järveküla kooli ristmiku, vald aga võttis ehitada kergliiklustee Vana-Tartu maantee äärde.
Viis stsenaariumi teede omandisuhete muutmiseks
• Esimene stsenaarium: põhimõttelisi muudatusi ei toimu, kuid omavalitsustele antakse siiski üle ca 2000 km riigiteid ja riik võtab endale ca 200 km kohalikke teid.
• Teine stsenaarium: suurendatakse kohalikku teedevõrku – omavalitsused saavad lisaks üle 5000 km riigiteid, riigiteedeks võetakse ca 200 km kohalikke teid.
• Kolmas stsenaarium: suurendatakse riigi teedevõrku. Riigiteedeks võetakse ca 3000 km kohalikke teid, omavalitsustele antakse ca 200 km riigiteid.
• Neljas stsenaarium: omavalitsusliidud saavad investeeringute üle otsustada koos riigiga. Teid omavahel ei vahetata.
• Viies stsenaarium: suurendatakse eraomandis teedevõrku. Ca 6000 km kohalikke teid muudetakse erateedeks.
