Sel ja järgmisel aastal ehitab päästeamet Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas välja avalikud varjumiskohad ja sireenidel põhineva ohuteavitussüsteemi.
„Elanikkonnakaitse on siiani olnud tagaplaanil, aga teadmine, mida teha, on kogu aeg olemas olnud. Kui räägime kas või varjumiskohtadest, siis 2019. aastal käis ekspertrühm koos ja arutas, aga toona ei leidnud plaan heakskiitu. Praegu ei pea enam väga palju põhjendama, vajadus on selgelt olemas,“ ütles siseministeeriumi asekantsler Viola Murd.
„Oleme elanikkonnakaitses varem teinud ära selle osa, mida eelarve on võimaldanud. Näiteks kriisiinfotelefon 1247, teavituskampaaniad elanikele ja olevalmis.ee lehekülg,“ lisas Murd.
Nüüd on valitsus otsustanud eraldada sisejulgeolekule 86 miljonit eurot, pool sellest kulub elanikkonnakaitsele. Peale avalike varjumiskohtade tähistamise tõstetakse elanike ja kohalike omavalitsuste kriisiks valmisolekut, soetatakse evakuatsiooniks vajalikud vahendid ja varud ning märgatavalt paraneb päästevõrgustiku püsivus ja võimalused sõjaolukorras toimetulekuks.
Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu selgitas pressikonverentsil, et elanikkonnakaitsel on neli tasandit. „Esimene on üksikisiku tasand. Tuleb luua endale kodune valmisolek; vaadata üle, kus varjuda; leppida kodus tegevused omavahel kokku; mõelda, kuidas saada hakkama, kui pole elutähtsaid teenuseid,“ ütles Tammearu.
Teine tasand on korteriühistu ja kogukond – näiteks võiks Tammearu ütluse järgi kokku leppida, kuidas kasutada keldrit varjendina, kuidas üksteist aidata. Kolmas tasand on kohalik omavalitsus – et elutähtsad teenused toimiks ja kriisijuhtimisvõime oleks tagatud. Ja lõpuks riigi tasand, et ministeeriumid töötaks ja teeks koostööd. „Kõik me peame panustama, et elanikkonnakaitse tekiks,“ ütles Tammearu.
Selle ja tuleva aasta elanikkonnakaitse tegevuste plaan uurib välja muret tekitavad kohad ja plaanib nende lahendamist.
Näiteks on oluline kodanike teadlikkus: Eesti elanikud ei ole saanud käitumisjuhiseid, mida tuleb teha sõjaohu või -tegevuse korral riigis. Senised juhised on keskendunud muudele kriisidele, nagu elektrikatkestus või torm. Lahendus on muidugi selgitustegevus, kuidas end sõjaohu puhul kaitsta. Teavituskampaania „Ole valmis“ terviklahendusele kulub umbes miljon eurot.
Kuna suuremates linnades on seni puudunud sireenidel põhinev ohuteavituse süsteem elanike hoiatamiseks, siis selle rajamiseks kulub 4,6 miljonit eurot. Peale selle võetakse kasutusele asukohapõhine mobiilne ohuteavitussüsteem AKOS.
Avalikud varjumiskohad luuakse Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas. See nõuab pea kaks miljonit eurot püsirahastust aastas.
3,4 miljonit eurot kulub selleks, et vajadusel kiiresti inimesi ohutusse kohta toimetada. See tähendab varude loomist: 500 voodikohta, telklaagri püstitamise võimaluse suurendamist 300 inimese võrra ja 100 000 tekki.
Kaheksa miljonit eurot on ette nähtud päästeameti varingupääste, demineerimise ja esmaabivõimete suurendamiseks, et päästjad suudaks inimesi ka rusude alt välja tuua ning raketitabamuse saanud elurajoone kustutada. 23,3 miljonit eurot kulub päästevõrgustiku püsivuse tõstmiseks kriisiolukorras, muu hulgas hangitakse juurde keemiapäästevarustust, vahuvaru, isikukaitsevarustust, välivoodeid, mobiilseid diiselkütuse tankurmahuteid jpm.
Kohalike omavalitsuse toetamiseks avatakse riiklik toetusmeede omavalitsustele varude soetamiseks (2,2 miljonit eurot). Päästeamet nõustab ja koolitab kohalikke omavalitsusi kriisiks valmistumisel.
Kuidas oma perega kriisiks valmistuda?
• Rääkige omavahel läbi, kuidas eri ohtude korral käituda. Näiteks, kas kõik pereliikmed teavad, millal ja kuidas abi kutsuda; millistes olukordades on kindlasti vaja kodust lahkuda ning millistes olukordades tuleb jääda siseruumidesse; kuhu te saate ohu korral ajutiselt minna (naabrite, sõprade või sugulaste juurde; maale, suvilasse).
• Veenduge, et kõik pereliikmed teavad, kuidas vajadusel vett või gaasi kinni keerata ning elektrit välja lülitada.
• Veenduge, et kõik pereliikmed teavad, kus asuvad olulisemad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna, näiteks mida tuleks kodust lahkudes võtta kaasa või millised peaksid olema kodused varud.
• Mõelge läbi, kas teie lähedased või tuttavad võivad mingis kriisiolukorras abi vajada, ning leppige nendega kokku omavaheline ühenduse hoidmine.
• Mõelge läbi, kuidas oma koduloomade eest kriisiolukorras hoolitseda.
