Riigihalduse minister Arto Aas kooskõlastas Tallinna linnapiirkonna tegevuskava, millega pealinn ja selle lähiomavalitsused saavad oma projektide elluviimiseks 35,7 miljonit eurot. Projektideks on uued lasteaiad ja kergliiklusteed.
Tallinna linnapiirkond koosneb kümnest omavalitsusest – lisaks Tallinnale Saue ja Maardu linn ning Harku, Saue, Saku, Kiili, Rae, Jõelähtme ja Viimsi vald. Iga omavalitsus sai teha ettepanekuid, mida soovitakse ehitada või rajada, nüüdseks on konkreetsed projektid koos nendeks taotletavate summadega paberil.
Järgmiseks peavad tegevuskava heaks kiitma kõigi kümne omavalitsuse volikogud või valitsused, see peaks juhtuma käesoleva kuu lõpuks. Siis esitatakse rahataotlused Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele, taotluste esitamise viimaseks tähtajaks on 31. detsember 2018. Ehitatavad-rajatavad objektid peaksid valmis olema hiljemalt 2020. aastaks.
Projektiraha ei kata kõiki ehituskulusid, oma osa peavad lisama ka vallad-linnad. Nii näiteks taotleb Rae vald Peetri kanti lasteaia ehitamiseks 900 000 eurot, ehitus läheb maksma aga kaks miljonit.
Raha linnapiirkonna arendamiseks eraldab riik perioodi 2014-2020 struktuurivahenditest, mida toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Uued lasteaiakohad
Raha sai tegevuskava kaudu Harjumaal taotleda põhimõtteliselt kaheks otstarbeks: kergteede rajamiseks ning lasteaia või -hoiu kohtade loomiseks. Tegevuskava järgi luuakse Harjumaal järgnevate aastate jooksul juurde 881 lasteiakohta. Selleks ehitatakse kuus täiesti uut lasteaeda: Viimsi valda Uus-Pärtle lasteaed (144 kohta), Kiili valda Kangru lasteaed (96 kohta), Maardu linna Muuga lasteaed (80 kohta), Harku valda Harkujärve lasteaed (144 kohta), Saue linna uus lasteaed (63 kohta) ja Rae valda Peetri kandi lasteaed (120 kohta). Lisaks tulevad juureehitused Saue valda Laagri lasteaeda (120 kohta), Saku lasteaeda Päikesekild (96 kohta); Saue linna lasteaeda Midrimaa rajatakse uus rühmaruum (18 kohta).
Kilomeetreid kergteid
Kergliiklusteid kavandavad linnapiirkonna omavalitsused ehitada ca 60 km ulatuses (ilma Tallinnata). Lisaks taotleb Saue vald raha Laagrisse raudteealuse kergtee tunneli ehitamist, paar projekti on ühised Tallinna linnaga (Rae, Harku ja Saue vallal).
Enim kilomeetreid kergteid ehitatakse projektiraha eest Rae valda (11 km, lisaks ühisprojekt Tallinnaga), Jõelähtme valda (9,6 km) ja Saku valda (9,3 km).
Huvitavama projektina plaanib Tallinna linn rajada kilomeetripikkuse Ülemiste järve liikumisraja Tartu maanteele lõigus Lennujaama tee-Vana-Tartu maantee. Koos Rae vallaga ehitatakse lisaks Tartu maanteel kuni linna piirini välja kergliiklustee.
Osa ideedest reservis
Tegevuskava koosneb lisaks põhinimekirjale reservnimekirjast. Kui mõni põhinimekirja projekt elluviimise käigus odavneb või peaks mingil põhjusel ära jääma, kasutatakse ülejäänud raha reservprojektide toetamiseks.
Reservnimekirjas on eranditult kergteede rajamise projektid, neist märkmisväärseim on nelja omavalitsuse (Tallinna ja Maardu linn, Jõelähtme ja Viimsi vald) ühisprojekt „Bussiliikluse prioriteedisüsteemi ja kergteid ühendava lõigu rajamine Vana-Narva mnt äärde“.
