Üks nelja-aastane tsükkel on jälle lõpusirgel, koos on uus riigikogu, uued valitsuspartnerid on allkirjastanud koalitsioonileppe.

Äsja peaministriks saanud Kaja Kallas põhjendas vastse, 15. riigikogu koosseisu ees, miks sai koalitsioonilepe just selline ja mitte teistsugune: „Koalitsioonilepingul on sõja nägu.“

Milline nägu on sõjal?

Koalitsioonilepe näeb ette, et 2024. aasta 1. jaanuaril tõuseb käibemaks ja 2025. aasta 1. jaanuaril füüsilise isiku tulumaks kõigil 22 protsendini. Samas tõuseb ka tulumaksuvaba miinimum 700 eurole. Tuleb ka automaks. Õhus ripub ka kinnisvaramaks, vähemalt elamualuse maa maksuvabastuse kaotamine. 2025. aastast tõuseb ka majutusasutuste käibemaks üheksalt protsendilt 22-le.

Maksude tõstmine pole kindlasti see, mida ükski valitsus teha tahaks. Sest peale elanikkonna suhtelise vaesumise toob maksutõus kaasa ka riigi majanduse kui terviku jahenemise. Selge on ka see, et eelarvelisele riigipeole, mis algas Jüri Ratase valitsemise ajal 2016, järgnes koroonapandeemia, siis täiemahuline sõda Ukrainas koos energiahindade järsu tõusuga. Kõik see on nõudnud erakordselt suuri väljaminekuid riigieelarvest.

Kui me ei taha jätkata laenamist ja võlaorjusesse sattumist, peab uus valitsus midagi väga radikaalset ette võtma. Sellest ka radikaalne meede – tõsta makse, samas kaotada nn tulumaksuküür ehk võrdsustada kõikidele tulumaks. „Maksuküüru kaotamine ja käibemaksu tõus löövad enim vaesemat elanikkonda, kuid selle juures unustatakse plaanitav alampalga tõus,“ ütles sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets.

Alampalk tõuseb järgmise nelja aasta jooksul 60 protsenti ehk absoluutarvudes 430 eurot, see peaks sisuliselt olema rohkem kui nende maksumuudatuste mõju kokku. Alampalga tõusuga kaasnevad veel mõned positiivsed ilmingud – see on riigieelarve tulumeede, 40 miljonit lisaraha nii riigile kui ka kohalikele omavalitsustele.

Teiseks on see põhimõtteliselt selle koalitsiooni ainukesi asju, mis suurendab ka pensionit, sest mida suurem on maksulaekumine, seda suurem on ka pension. Sedagi tõdes Läänemets. Siinkirjutaja tahab vaid loota, et tal on õigus. Sest nii Eesti Pank kui nende maksureformide üks arhitekte, uus rahandusminister Mart Võrklaev kinnitavad nagu ühest suust, et maksude tõstmise täpset mõju majandusele on võimatu ennustada. Nagu ülikeeruliste süsteemide puhul ikka.

Keegi ei oska hetkel ka ennustada, millise taseme saavutab mõne aasta pärast näiteks tehisaju. Aga neid süsteeme, AI-d arendatakse ikka. Ajakirjanikele on selles maksutõstmise paketis ka väike lohutus – uus valitsus lubab otsida võimalusi ka rahvusvaheliste voogedastusplatvormide maksustamiseks ning töötada globaalsete digihiidude õiglase maksustamise nimel. Seda on Eesti Meedialiit valitsuselt juba ammu soovinud. Õigluse nimel. Et aina kasvavad Facebook ja Google ka siia reklaamiraha jätaksid. Paraku on meedialiidu hääl olnud siiani hüüdjaks hääleks kõrbes.

Eutanaasia avalikuks teenuseks

Opositsiooni ühise veendumuse järgi ootab Eestit kõigi rahvakihtide allakäik ja hääbumine. Ainsaks leevenduseks sel vääramatu hävingu teel on võimuliidu lubadus algatada eutanaasia ja teiste elulõpuotsuste seadustamine Eestis. Ühe aspekti on opositsioon oma kriitikas tähelepanuta jätnud. Ei hädalda ega nõua tasuta eutanaasiateenust ainult pensionärid. Sest viimasel neljal kuul, jaanuarist aprillini on pension Eestis tõusnud keskmiselt 150 eurot. Seegi on koorem riigieelarvele. Aga tagasi maksutõusu juurde.

„Kui midagi on ammu selge ühiskonna sellele osale, kes oskab lugeda, kirjutada ja lahendada koolimatemaatika tekstülesandeid, siis see, et põhjamaist heaolu üles ehitada ning Põhjamaadega võrdväärset avalike teenuste mahtu ja kvaliteeti pakkuda on võimalik ainult põhjamaise maksukoormusega. /…/ Eestist hoopis suurema üldise maksukoormusega riigid on selle tulemuseni kõik jõudnud demokraatlikul teel, mitte jõuga, vaid saades valijate hääli, näidates maksuraha eest saadavat hüve lihtsalt õige nurga alt. Miks ei peaks ka Eestis õnnestuma rahvast veenda, et maksud on ennekõike investeering heaolu kasvu, mitte kodanike karistamine?“ Nii kirjutas ajakirjanik Kaarel Tarand 10. aprillil ERRi arvamusportaalis pealkirja all „Need mõnusad maksud“.

Koalitsioonilepe ise ei tõsta aga ühtegi maksu, makse tõstavad ikkagi seadused. Ja kõik seadused arutatakse üksipulgi riigikogus.

Eestis oli maksutulu suhe sisemajanduse kogutulusse (SKT) aastal 2021 ainult 33,5%, mis on ka suhtarvudes madalam nii Euroopa Liidu kui OECD keskmisest. Ja väga palju madalam riikidest, kelle riigikaitset või sotsiaalsüsteeme me endi omaga võrrelda armastame. 2021. aasta maksutulu suhe SKT-sse oli OECD riikidest kõrgeim Taanis (48,8 % SKT-st), Prantsusmaal (47,0 %) ja Belgias (46,0 %), järgnesid Austria (43,7 %), Itaalia, (43,6 %) ning Rootsi (43,5 %) ja Soome (43,1 %).

Mis siiski häirib?

Kõikidel erakondadel oli valimiste ajal võrdne võimalus algatada maksudebatt. Mitte keegi ei teinud seda, sotsiaaldemokraadid ainult üritasid. Keegi ei võtnud aga vedu, kuigi see oleks pidanud olema nende valimiste põhiteema. Kõik erakonnad olid nõus, et kaitsekulutused peavad tõusma kolme protsendini, et tuleb üle minna eestikeelsele põhiharidusele, rohkem raha tuleb eraldada meditsiinile. Kõik see nõuab riigieelarvest raha.

Nüüd on ootamatult kuulda, et maksud tõusevad. Ei tundu nagu eriti aus. Küll on aga aus see, et maksudebatt on lõpuks käima saadud. Koalitsioonilepe tõmbas maksudebati käima. Koalitsioonilepe ise ei tõsta aga ühtegi maksu, makse tõstavad ikkagi seadused. Ja kõik seadused arutatakse üksipulgi riigikogus läbi.

Vähemalt siinkirjutaja on veendunud, et kui parlamendis võetakse vastu „maksuküüru“ likvideerimise otsus, nõuavad sotsiaaldemokraadid samal ajal ka alampalga tõusu. Vastasel juhul koalitsioon laguneb. Nii et elame huvitaval ajal. Ühiskonnas on algatatud oluline debatt.

„Räuskamise, populismi ja pealiskaudsuse asemel ootavad Eesti inimesed konstruktiivsust, koostööd, väärikust, visioone, avatust ja asjade ära tegemist,“ tõdes Eesti tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas 10. aprillil Päevalehes artiklis „Nüüd on võimalik räuskamise asemel asjad ära teha“. Nii et rohkem riigimehelikkust, seltsimehed valitud.