Riigikontroll leiab sel nädalal avalikustatud auditis, et kuigi viimastel aastatel on olukord jõudsalt paranenud, on kasvava elanike arvuga omavalitsustes lasteaiakohti endiselt palju puudu. Et olukorda parendada, esitatakse auditis mõned ettepanekud.
Sõnapaar „kasvavad omavalitsused“ osutab teatavasti üsna vähestele omavalitsustele, millest enamik asub Harjumaal. Kuigi rikkamad kui ülejäänud Eestimaa vallad, ei jätku Tallinna ümbruse omavalitsustel siiski raha, et uusi lasteaiahooneid pidevalt ehitada. Riigikontrolli auditis pakutakse välja, et kasutada võiks erasektori abi – näiteks toetade eralasteasutuste tegevust. Teine võimalus on lasta eraettevõtetel projekteerida ja ehitada lasteaiamaja ning võtta see rendile. Sellist skeemi on Harjumaal ka kasutatud. Näiteks Viimsi vallas avati 2012. aasta augustis Laanelinnu lasteaed, mille ehitas AS YIT Ehitus ning vald rendib hoonet selle jaoks moodustatud osaühingult Lille tee LA. Leping sõlmiti 7,5 aastaks ning ruutmeetri pealt makstakse 7 eurot.
Ka eralasteasutustega teevad lasteaiakohtade puudusega maadlevad omavalitsused koostööd. Riigikontroll auditeeris kaheksat omavalitsust (Harjumaalt Viimsi, Harku, Rae ja Kuusalu valda, lisaks Tallinna linna) ning neist seitse toetab rahaliselt eralasteasutusi.
Rohkem koostööd
Riigikontroll tõi heaks näiteks Tartu linna ja Tartumaal asuva Ülenurme valla, kes toetavad eralasteasutusi nii, et lapsevanema kulud ei ole seal suuremad kui omavalitsuse enda lasteasutustes. „Perekonna kulude kohapealt ei ole seal seega vahet, kas laps käib munitsipaallasteaias või omavalitsuse eelarvest toetust saavas eralasteaias,“ märgitakse auditis ning lisatakse, et teistes auditeeritud omavalitsustes selliseid kokkuleppeid kõigi toetust saanud eralasteaedadega ei olnud.
See ei tähenda, et Harjumaa vallad ei toetaks eralasteasutusi. Näiteks Viimsi vald maksis aastatel 2011-2013 eralasteasutustele toetust kokku 4,12 miljonit eurot, mis moodustab vallale kuuluvate lasteaedade toetusest 30%. Protsentuaalselt on see Harjumaal parim näitaja, näiteks Rae vallas oli see aastatel 2011-2013 6% ja Harku vallas 2%.
Auditis märgitakse, et taolisel koostööl on oma kitsaskohad, sest 4-7-aastasele lapsele lasteaiakoha pakkumist koostöös erasektoriga ei käsitleta seaduse järgi omavalitsuse ülesande täitmisena. Kuivõrd eralasteaed peab munitsipaallasteaiaga samamoodi järgima riiklikku õppekava, tal peavad olema nõuetele vastavad ruumid, pedagoogid jms, siis võiks Riigikontrolli arvates seadust muuta.
Probleemid järjekorras
Auditis märgitakse, et viimastel aastatel on omavalitsused usinalt lasteaiakohtade defitsiidi vähendamisega tegelenud. Näiteks Rae vallas loodi aastatel 2011-2013 juurde 520 kohta, ning alles selle aasta alguses avati seal veel üks lastaed, Võsukese-nimeline, kus on 240 kohta. Võsukese oli viimase kahe aasta jooksul juba neljas lasteaed, mis Rae vallas avati.
Kui miski on defitsiit, siis on olemas ka korruptsioonioht. Auditis juhtakse tähelepanu asjaolule, et lasteasutuse koha ootel olevate laste arvestusele ei ole kehtestatud ühtseid reegleid ja omavalitsusel on õigus korraldada seda oma parema äranägemise järgi. Näiteks Viimsi vallas saab lapsevanem teada, kuidas tema lapse asetus järjekorras muutub, kuid ei saa veenduda, kas nimekirjas edasi liikumine või ka paigal püsimine on reegleid arvestades loogiline. „Seda, kas lasteasutuse juht rühmi moodustades ka tegelikult järjekorrast lähtub, omavalitsused enamasti süsteemselt ei kontrolli. Üldiselt oli lapsi rühma võetud täpselt järjekorra järgi, kuid kõikides omavalitsustes tuli ette ka juhtumeid, kus osa lapsi oli rühmade moodustamisel teistest lastest järjekorras mööda läinud,“ nenditakse auditis.
Riigikontroll pani taolised juhtumid ka kirja ning aastatel 2011-2013 oli Viimsi vallas 14 sellist juhtumit (põhjendatud neist 8), Rae vallas 5, teistes vähem.
