Keskkonnaamet keeldus 15. augustil 2017 vee erikasutusloa andmisest Valgejõel Kotka piirkonnas. Ettevõtted AS Generaator, AS Volex, OÜ Atlanta Trade ning OÜ Jurvik kaebasid otsuse esmalt Tallinna halduskohtusse, siis Tallinna ringkonnakohtusse ja lõpuks riigikohtusse. 18. veebruaril 2021 otsustas riigikohus jätta kaebused rahuldamata.

AS Generaatori kõrvalettevõte OÜ Generaator E&K tootis Kotka paisul elektrienergiat aastani 2001, kuid pidi siis jaama seiskama, sest keskkonnateenistus ei pikendanud elektritootmiseks vajalikku vee erikasutusluba. Vee paisutus aga säilis.

AS-ile Volex ja OÜ-le Atlanta Trade kuuluvatel kinnistutel asub Kotka kalakasvatus, mis on antud rendile Jurvik OÜ-le. Kuni 2016. aasta augustini sai kalakasvatus vee hüdrojaama paisu kinnistul asuva veehaarde kaudu. Siis 8. augustil leidis aset intsident, mille tagajärjel kadusid kaks paisu varjaposti ja pais jooksis tühjaks. Kalakasvatust veega varustavad kanal ja torud jäid kuivaks.

Miks keelduti vee erikasutusloast?

Ehkki keskkonnaamet oli varasemalt korduvalt üles näidanud soovimatust AS Generaatorile Kotka piirkonnas vee erikasutusluba anda, ei jätnud ettevõte jonni.

AS Generaator esitas 12. oktoobril 2016 keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse Hüdrojaama ja Hüdrojaama paisu kinnistutel Kotka paisuga Valgejõe paisutamiseks ning hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmise eesmärgil.

15. augustil 2017 keeldus keskkonnaamet vee erikasutusluba andmast. Peamise argumendina toodi välja, et Kotka paisul oli paisutus eelmise aasta augustis lakanud olemast. AS Generaatori väidet, et paisu postid võisid puruneda vandalismi tõttu ning et tegemist oli avariiga, ei usutud, sest ettevõte ei olnud esitanud avariiteatist ja alustatud ei oldud ka kriminaalmenetlust. AS Generaatori katset kadunud paisu poste välja vahetada tõlgendas keskkonnaamet ebaseadusliku ehitustegevusena.

Suvi 2020. Paisutuse puudumise tõttu on Kotka kalakasvatuse basseinidest enamus tühjaks jäänud. 

Keskkonnaamet rõhus ka sellele, et Tapa linnast kuni suudmeni on Valgejõgi potentsiaalselt väga heaks elupaigaks lõhelistele. Paisude ja nende tekitatud paisjärvede olemasolul ei ole võimalik saavutada jõe kui elupaiga väga head seisundit. Keskkonnaamet leidis, et AS Generaatori kavandatav tegevus on vastuolus rahvuspargi kaitse-eeskirja ja looduskaitseseadusega ning et elektriga varustamiseks on olemas teised võimalused. Keskkonnamõju hindamist pidas keskkonnaamet aja ja raha raiskamiseks.

Novembris 2017 esitasid AS Generaator ning OÜ Jurvik, AS Volex ja OÜ Atlanta Trade Tallinna halduskohtule kaebused, et keskkonnaameti korraldus tühistataks, et jätkataks vee erikasutusloa taotluse menetlusega ja et algatataks keskkonnamõju hindamine. 13. mai 2019 otsusega jättis Tallinna halduskohus kaebused aga rahuldamata.

AS Generaator palus apellatsioonikaebuses halduskohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, kuid Tallinna ringkonnakohus jättis 20. novembril 2019 apellatsioonikaebuse rahuldamata.

Lõplik kaotus riigikohtust

Nüüd pöördusid AS Generaator, AS Volex, OÜ Atlanta Trade ja OÜ Jurvik kassatsioonikaebustega riigikohtu poole.

Keskkonnamõju hindamist pidas keskkonnaamet aja ja raha raiskamiseks.

Nad väitsid, et kehtiva erikasutusloa puudumine ei välista lõhejõel või ka Natura 2000 võrgustiku alal asuvale olemasolevale paisule uue keskkonnaloa väljastamist. Muuhulgas tõid nad näiteks, et samas piiranguvööndis oli väljastatud tähtajatu vee erikasutusluba Joaveski paisule hüdroenergia tootmiseks ja paisutamiseks.

Kotka paisu varjapostid augustis 2016. Kui AS Generaatori arvates lõhuti poste meelega, siis kohtu hinnangul ei ole vandalism tõendatud. Fotod Andres Tohver 

Ettevõtete arvates ei saanud looduskaitseseadust tõlgendada nii, et paisul on lubatud üksnes loodusjõudude tagajärgi kõrvaldada, sest sellisel juhul oleks omanik või valdaja kolmandate isikute pahatahtliku tegevuse ees täiesti kaitseta. Ka rõhutasid nad, et paisutamine ei ohusta kaitstavaid elupaigatüüpe.

Riigikohus otsustas siiski kassatsioonikaebused rahuldamata jätta. “Määravat tähtsust ei ole sellel, mis oli 8. augustil 2016 paisu avanemise põhjuseks. Kolleegium peab sarnaselt vastustaja ja kohtutega määravaks, et pärast paisu avanemist on vaidlusalusel jõelõigul kujunenud uus, asjaomastele liikidele oluliselt soodsam olukord ning paisutuse taastamine kahjustaks seda oluliselt,” oli riigikohus resoluutne.

“AS Generaatori viide Joaveski paisu vee erikasutusloale ei tingi kaebuse rahuldamist. Keskkonnaameti 27. veebruari 2017. aasta korraldusest nähtub, et tegemist oli korduva loaga juba varem lubatud paisule, mis pealegi paikneb loodusliku rändetõkke – ligi nelja meetri kõrguse joa – kunagises asukohas,” lisas riigikohus.

Riigikohus leidis ka, et AS-il Volex, OÜ-l Atlanta Trade ning Jurvik OÜ-l puudub selles haldusasjas kaebeõigus ning et vee erikasutusloa andmisest keeldumine mõjutab nende ettevõtlust vaid faktiliselt ja kaudselt.