Toimetulek sõltub elukohast ja -stiilist, olemasolevatest finantskohustustest ja teistest teguritest, nii et ka suurem palk ei tähenda alati muretut elu.

Margit Pugal. Foto: SEB 

Viimaste aastate elukalliduse tõus on rahakotis tunda ja kuna suur osa inimestest saab oma sissetuleku palgast, siis võib arvata, et palgaootused ajas kasvavad.

Vaid kümnendik Eesti inimestest leiab, et turvaliseks äraelamiseks piisab keskmisest palgast ehk kuni 1500 eurost puhtalt kätte, näitab SEB küsitlus.

Palgasoovides ei ihaldata sugugi kõige suuremaid summasid, sest enim nimetati sobiva netopalga vahemikuna 2000–2500 eurot. Kui alla 1500 euro jääva palgaga on veidi rohkem rahul kuni 29-aastased ja üle 60-aastased, siis teised vanuserühmad peavad seda selgelt ebapiisavaks.

Kolmveerand vastanutest vanusegrupis 40–49 leiab, et alla 2000-eurone sissetulek ei tule kõne allagi. Kõigist vastanutest peab ligi veerand paslikuks netopalgaks üle 2500 euro kuus.

Küsitlus kinnitab, et kõige suuremad palgaootused on Tallinnas ja ka Harjumaal.

Teisalt rahuldab kuni keskmiseni ulatuv netopalk Põlvamaa vastanutest ligi viiendikku ja sama näitaja on ka Raplamaal. Palgaootused on selges seoses haridustasemega, sest näiteks kõrgharidusega vastajatest peab 67% sobivaks vähemalt 2000-eurost netopalka.