Remmelgamaa talu. Nii tutvustab suur puutahvel teeäärset valgetes õites kartulipõldu. Ja selle taga seisvat uut moodsat laudakompleksi, mille juures sööb mustakirju kari. Talu nagu talu ikka. Kuni ootamatult astub lauda kontoriruumist välja modellimõõtu blondiin…
“Kaja Piirfeldt,” ütleb ta terekätt ulatades asjalikult. “Remmelgamaa talu omanik, ettevõtte tootmisjuht, raamatupidaja, seemendaja, vasikate ilmaleaitaja, puhkuste andja ja muu augutäide,” loeb perenaine ühe hooga üles kõik oma ametid. Ja naerab siis. “Ameteid on sama palju nagu perenaisel aastaid. Ehk siis 20+…” Naeratab uuesti oma säravat naeru: “Tegelikult on aastaid 37. Ja ameteid nii palju ei ole.”
Lüpsjast kraadiga pedagoogiks
lgas kõik selles talus nii nagu paljudes teisteski: läinud sajandi viimasel kümnendil said Kaja isa Toomas ja ema Ilme Piirfeldt tagasi kunagised talumaad, hakkasid talu pidama. Isa, eluaegne sovhoosis traktorist, kuldsete kätega meistrimees, ehitas lauda üles eimillestki; ema, kauaaegne sovhoosi lüpsja, hakkas eimillestki valminud kodulaudas omaenda lehmi lüpsma. Peretütar Kaja õppis sel ajal hoolega.
“Lõpetasin Järvamaa Kutsehariduskeskuses põllumajandustootmise eriala 2002. aastal, edasi õppisin Olustveres põllumajanduslikku raamatupidamist,” meenutab Kaja õpinguaastaid. Olustveres õppimise kõrval tuli hakata juba ka kodus talutöid tegema, ema lüpsil asendama. “Seitse aastat olin kodulaudas lüpsjaks,” võtab noor naine õpingutele järgnenud eluperioodi kokku.
2013. aastal kirjutasid vanemad talumajapidamise kõigi selles peituvate kohustuste, rõõmude ja töödega tütre nimele. “Võtsin majapidamise täielikult oma vastutusele,” ütleb Kaja Piirfeldt lihtsalt. Viimase kolme aastaga on Remmelgamaa tallu ehitatud moodne laut 100 lüpsilehmale ja kalasaba tüüpi lüpsiplatsiga, rajatud keskkonnanõuetele vastav lägahoidla, investeeritud tehnikasse, ostetud juurde põllumaid… Lüpsikari on kasvanud 30 pealt 80 loomale. Kokku on laudas nüüd 160 looma.
Igas talu tegemises näeb märke nooruslikust õhinast ja energiast. Tundmatuseni muutnud Remmelgamaa talus on muutumatu ainult perenaine Kaja Piirfeldt ise. Oma töökuse, haridus- ja teadmistejanu, uuendusmeelega.
Mõni aeg hiljem, peale Olustvere kutsehariduskeskuse jätkas Kaja õpinguid Tallinna Ülikoolis kutsepedagoogika kraadi saamiseks. Suunaga ikka põllumajandus. “Töötan talutööde kõrvalt osalise ajaga ka Järvamaa Kutsehariduskeskuses loomakasvatuse õppejõuna. Ja teinekordki suunavad taluliidud või ametikoolid noori või ka täiskasvanuid minu tallu koolitusele. Eks see kutsepedagoogi kraadi saamine asjade loomulik käik oli,” kõneleb noor õppejõud oma missioonist põllumajanduspedagoogina.
“Ja vana-vanaisa sajand tagasi ehitatud maakivist lauda,” näitab Kaja vana maakivist hoonet, millele sovhoosikord viljakuivatamise eesmärgil kõrge korstna peale ehitas, “selle tahan ma ümber ehitada koolitushooneks. Soovijaid koolitustele oleks rohkemgi, aga praegu on ruumid need, mis koolituskordadele pidurit panevad.”
Noorelt naiselt küpsetele peremeestele…
Mida on ühelt noorelt naiselt paljudel juba küpses eas põllumeestel või põllumehehakatistel siis õppida?
“Suurtootjaks mina ennast ei pea,” ütleb Kaja välja oma esimese tõe taluperenaisena. “Kasvamine pole minu ambitsioon ega eesmärk. Mulle meeldib, et tunnen oma loomi, mul käib neist kõigist jaks üle. Jõuan iga loomaga suhelda.”Seda laudas räägitud juttu oleksid nagu targad loomadki kuulnud, igaüks neist püüab perenaise tähelepanu, mõni musimaiam ajab mokadki torru, üritab perenaist limpsata. See annab vastuse ka Kajalt küsitud küsimusele.
Remmelgamaa talus käiakse õppimas, kuidas korraldada tootmist väiksemat mõõtu põllumajandusettevõttes. “Minu natuuriga sobib see mastaap ja ettevõtlusvorm. Kui kõrvalt aega üle jääb, tegelen veel erinevate nõuande- ja esinduprojektiga MTÜ-s Noortalunike Liit, oleme koostööpartneriks Maaeluministeeriumile. Tegelen ka sektori üldise arenduse ja mainekujundusega,” kõneleb Kaja Piirfeldt, Noortalunike Liidu juhatuse esimees, kes on enda ümber koondanud rohkem kui 100 noortalunikku.
Arvates, et sõna “väiketootmine” tähendab ka väikest toodangut, eksib arvaja rängalt. Remmelgamaa talu kari annab aastas keskmiselt 11000 kilogrammi piima lehma kohta, olles sellega Eesti esimese 20-ne karja hulgas. Lisaks tegeletakse talus aktiivselt tõuaretusega, tõumullikaid on müüdud Venemaale, Poola ja teistesse lähiriikidesse, aga ka Maltale, Türgimaale ja Hispaaniasse.
“Tõukarjakasvatus oli esimene suurem uuendus, mille ma taluomanikuks saades juurutasin,” meenutab Kaja, kes ise kõik vasikad poegimisel ka vastu võtab, nii oma tulevastele lehmadele “ämmaemandaks” on. Poegimiste vastuvõtt tähendab tihtipeale aga ka öiseid valvekordi. Sest kokku on farmis tööl ainult kolm inimest.
“Eks põllumajanduses see tööjõukulu olegi kõige suurem kuluallikas,” põhjendab perenaine, miks ta ise üritab oma talutöödest nii palju ära teha. “Meil on põhikohaga meeshing, kes tegeleb söödavarumise ja söötmisega, hoides ka tehnikal silma peal; temal on ka poole kohaga asendaja. Siis on lüpsja, kellel on samuti poole kohaga asendaja,” kõneleb taluperenaine oma talu töökorraldusest. Iseennast ja oma oma öiseid valvekordi ja päevaseid silotegusid traktoriroolis ta nendesse ei arvesta.
Parimast õpilasest parimaks õpetajaks
Mis sunnib heledapäist noort naist oma laudas sedasi rassima?“Mis sunnib inimesi üldse põllumajandusse tööle?” küsib Kaja varmalt vastu. Kindlasti pole see palk – mujal võib tõenäoliselt lihtsamalt raha teenida. Ka pole see ei kerge ega puhas töö mitte.
“Inimene peab armastama loomi. Suhtlemist loodusega, austama seda,” käib Kaja välja oma tõekspidamised. “See on amet mille üle võib uhke olla,” ütleb ta. Laudas, Kaja tööruumi seinal, on palju erinevaid aukirju, diplomeid ja tunnuskirju, üks kargemate kiidusõnadega kui teine – parim tõuloomakasvataja, parim maamajanduse õpetaja, parim kutseõpetaja vabariigis…
Hinge on läinud aasta põllumehekandidaadile eriti aga kaks tunnuskirja – need on 2002. aastal saadud kui parim maamajanduse õpilane ja 2017. aasta tunnustus kui parima maamajanduse õpetaja. Mõlemad Järvamaa Kutsehariduskeskusest. Nii et parimast õpilasest parimaks õpetajaks. Keda peab parim maamajanduseõpetaja aga omaenda õpetajaks?
“Neid inimesi on palju,” arvab Kaja. Aga siiski on läbi elu olnud parimateks õpetajateks vanemad, isa Toomas ja ema Ilme.“Olen rahul sellega, mis ma olen kodust kaasa saanud. Ja see pole mitte ainult päritud talu,” arvab Kaja. “Analüüsime vahel koolis, miks tööandja pole rahul mõne kutsekoolist tööle suundunud õpilasega,” mõtiskleb pedagoog Kaja Piirfeldt. “Meie koolis saame õpetada ju ainult kutseos-kusi. Aga täpsus, ausus, kohusetunne, hoolsus – need peavad olema kodust kaasa saadud,” kõneleb Remmelgamaa talu perenaine kindlalt.
Tema ise on need just kodust, siitsamast Remmelgamaa talust tööd tehes eluteele võtnud. Ja on neid nüüd edasi andmas. Mitte ainult poeg Georgile. “Käime Noortalunike Liiduga koolides maaettevõtlusest rääkimas, oleme väljas maaelumessidel,” räägib noortalunike juht, uskudes, et just sedaviisi saab edendada elu ja ettevõtlust maal. Nii mõnigi noor tahab alustada talupidamisega, aga ei tea kust ja kuidas. “Oleme talle siis nagu tugivõrgustik,” kõneleb Kaja oma missioonist.
Käesoleval aastal esitas Maaelu Edendamise Sihtasutus Aasta põllumehe 2020 kandidaadiks Harjumaalt Kaja Piirfeldti.
Arvamus: Tanel Bulitko, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees
Kaja Piirfeldt on noore inimesena julgenud võtta riski ja vastutuse, võtnud vastu talu, ehitanud välja moodsa laudakompleksi. Nii et sisuliselt jätkab ta oma vanemate tööd, peab talu, edendab maaelu – aga seda juba täiesti uuel tasemel. Remmelgamaa farm on oma toodangult üks Eestimaa esimesi. Aga Eesti tase – see on Euroopa tase. Nii et Kaja on üks paremaid piimatootjaid Eestimaal. Lisaks on tal palju noortalunike liikumisega seotud ühiskondlikke ülesandeid ja ka õpetaja kohustused. Arvan et temas on kõik suurepäraselt tasakaalus – maast madalast loomade ja maaeluga kokku käies toimetab ta nüüd talus, ise õppides ja andes õpetajana oma kogemusi edasi algajatele.Usun, et tegu on väärilise kandidaadiga Aasta Põllumees 2020 nimele.
Aasta põllumees
Maaelu Edendamise Sihtasutus ja Maaleht on 19 aastat valinud Aasta põllumeest, kelleks igal aastal kandideerivad erinevate maakondade tublid põllumehed-farmerid. Veel kordagi pole Aasta Põllumehe auväärset tiitlit pälvinud naine. Käesoleval, 20-ndal tunnustamisaastal otsustati korraldajate poolt, et kandidaatideks saab esitada vaid naispõllumehi. Harjumaalt esitas Maaelu Edendamise Sihtasutus Aasta Põllumees 2020 nominendiks Remmelgamaa talu perenaise Kaja Piirfeldti.