EAS-i ja KredEx-i ühendasutuse kaudu jagatava korterelamute rekonstrueerimistoetuse eelmise vooru rahad said otsa ühe päevaga. Seetõttu tasub soovijatel olla varakult valmis järgmiseks vooruks, mis võib avaneda veel sel aastal.

Kokku läheb järgmistel aastatel jagamisele veel 270 miljonit eurot. Kuid käesoleva aasta taotlusvoor, mis avanes 10. aprillil, samal päeval ka peatati. „Suure renoveerimishuvi tõttu sai vooru eelarve maht ühe päeva jooksul taotlustega kaetud,“ selgitas EAS-i ja KredEx-i ühendasutuse kommunikatsioonispetsialist Piret Malv.

Meelt heita siiski ei tasu, sest perioodiks 2022–2027 on korterelamute rekonstrueerimistoetusteks riigi poolt eraldatud kokku 330 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurifondide raha, otsa sai ainult selleks konkreetseks vooruks mõeldud raha, umbes 60 miljonit eurot. Millal uus voor avatakse, pole veel täpselt teada, kuid igal juhul tasub eelmise korra suurt huvi teades selleks valmis olla, et kohe taotlus esitada.

Rekonstrueerimistoetusega rahastatakse nii korterelamute terviklikku rekonstrueerimist kui üksiku tegevusena gaasi-, ahi- või elektriküttel korterelamu küttesüsteemis kütteseadme asendamist taastuvaid energiaallikaid kasutava kütteseadmega või nende korterelamute ühendamist kaugküttevõrguga. Seejuures toetatakse ka korterelamu energiatõhustamist ning soodustatakse taastuvenergia kasutuselevõttu.

Piret Malvi soovituseks on eelkõige rekonstrueerimise etapid hästi läbi mõelda ja planeerida. Lühijuhend on kättesaadav veebilehel https://kredex.ee/et/planeerimine. Rekonstrueerimistoetuse tingimuste selgitamiseks saab Harjumaa elanik ka otse KredEx-ist abi küsida, mujal on selleks maakondlikud nõustamiskeskused. Lisaks on ühendasutusel muidki meetmeid.

Avaneb uus toetus vana küttekolde asendamiseks

Suurema õhusaastega tiheasustusega piirkondade väikeelamute elanikud saavad alates 18. septembrist EAS-i ja KredEx-i ühendasutusest küsida toetust vana ahju asemele uue ahju ehitamiseks või selle soojuspumbaga asendamiseks, aga ka vana katla uue katla või soojuspumbaga asendamiseks või oma elamu kaugküttega liitmiseks.

„Õhu kvaliteet halveneb külmal ajal just tiheasustusega piirkondades, ning nende piirkondade inimestel avanebki võimalus oma küttekolle riigi toel uuega asendada,“ ütles ühendasutuse eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu.

Toetust saab taotleda linnades, kus selle arvatav mõju õhukvaliteedile ning inimeste tervisele on kõige suurem. Linnad on välja valitud keskkonnauuringute keskuse uuringu põhjal. Sõltuvalt piirkonnast on toetuse määr kas 50 või 70 protsenti. Toetuse saamiseks peab taotleja elamu olema kasutusele võetud enne 2010. aasta 1. jaanuarit.

Suurema õhusaastega piirkondade elanikud saavad alates 18. septembrist küsida toetust vana ahju asemele uue ahju ehitamiseks või selle soojuspumbaga asendamiseks.

Taotlusi saavad esitada füüsilised isikud e-toetuse keskkonna kaudu kuni eelarve täitumiseni. Suurim toetuse summa on 10 000 eurot, seega saab 18,5 miljoni euro suuruse eelarvega meetmest toetada vähemalt 1850 elamu kütteseadme uuendamist.

Väikeelamute korrastamiseks 28 miljonit eurot

Ühendasutus peatas 1. juulist 2023 väikeelamute rekonstrueerimistoetuse taotlemise, et keegi toetusest ilma ei jääks ning maja korrastada soovijad jõuaksid töödega valmis ajaraamis, mis võimaldaks eelarvest väljamakse teha. Tänaseks on tehtud 2656 toetuse eraldamise otsust kogusummas 18,45 miljonit eurot. Järgmise vooru raames panustatakse väikeelamute energiatõhususe suurendamisse rekordilised 28 miljonit eurot.

Praegu täiendab kliimaministeerium väikeelamute rekonstrueerimistoetuse määrust, ühendasutus saab avada uue taotlusvooru pärast määruse jõustumist. „Toetuse eesmärk teadaolevalt ei muutu, samuti toetatavad tegevused, kuid kavas on lihtsustada toetuse taotlemist ja väljamakseid,“ ütles Piret Malv. „Kindlasti tasub elamu rekonstrueerimise plaanidega jätkata, et vooru taasavanedes saaks töödega alustada,“ lisas ta.

Seni on kõige enam toetust taotletud päikesepaneelide paigaldamiseks, fassaadi, katuse, vundamendi või esimese korruse põranda soojustamiseks, küttesüsteemi renoveerimiseks või asendamiseks, akende-uste vahetamiseks ning ventilatsioonisüsteemi rajamiseks, remondiks või asendamiseks. Ühendasutus teavitab vooru taasavamisest esimesel võimalusel. Infot tasub jälgida ka veebilehel https://kredex.ee/et/majaduueks.

Pakutakse korterelamu renoveerimislaenu ja selle käendust

Renoveerimislaen on suunatud KÜ-le, kes on saanud pangast renoveerimislaenu taotlusele eitava vastuse või pakkumise, mille tingimused on ebamõistlikud – näiteks intressimäär, mille suurus ületab kahekordselt pankade poolt samaväärsele projektile pakutavat intressimäära, või kui nõutava omafinantseeringu suurus ületab 20%. Lisaks pakub KredEx ka laenukäendust, mis sobib KÜ-le, kes soovib võtta laenu, aga kelle riski hindab pank tavalisest suuremaks.

Selle põhjus võib olla näiteks võlgnike suur osakaal, korterelamu asukoht piirkonnas, kus korterite turuväärtus on madal, või ühefunktsioonilises asulas, või on investeering ruutmeetri kohta märkimisväärselt suurem kui tavaliselt. Käendus aitab kindlustada makseraskuste riski. Käendusega saab rahastada töid, millega tagatakse korterelamu ehituskonstruktsiooniline stabiilsus või millega paranevad selle elanike elamistingimused.

Käendussumma on kuni 80% laenusummast ja väheneb proportsionaalselt laenusummaga, käendustasu on 1–1,5% käenduse jäägilt aastas. Käendust tuleb taotleda panga kaudu.

Risto Vähi, kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik: renoveerimata majas on korterit raskem müüa

Tallinna „mägede“ vanu kortermaju renoveeritakse juba sellisel tasemel, et need on nii välimuselt kui ka tehnosüsteemidelt uueväärsed ning selliste kõrval muutub korrastamata hoones korteri müümine järjest keerulisemaks. Korteri likviidsus sõltub järjest enam terve maja renoveerimisest.

Inimesed eelistavad pigem korralikus majas kehvemas seisus korterit kui vastupidi ning varsti on ilma kogu maja kapitaalse renoveerimiseta keeruline pinnale ostjat leida. Euroopast ja Kredexist tuleb raha peale, mistõttu on hea aeg tööde planeerimiseks ja alustamiseks, sest ega ehitushinnad tulevikus kuidagi odavamaks lähe. Vanemate kortermajade täielik rekonstrueerimine on nende ainus tulevik ning praegu tuleks hakata raha koguma ja taotlema.