Eelmise aasta veebruaris kirjutas Harju Elu, et India päritolu ravimikontsern Bravo Grupp on otsustanud ehitada Rae valda Jüri alevikku geneeriliste ravimite tehase. Milline on tänane seis?
Tehast kavandatakse Rae valda Jüri alevikku aadressile Kütte tee 6. “Planeering ja lõplik heakskiit on lõppstaadiumis ja me loodame, et saame alustada ehitamisega kuu aja jooksul,” teatas Bravo Grupi omanik ja peadirektor Rakesh Pandey teisipäeval Harju Elule. Tehas valmib Pandey väitel järgmise aasta märtsis.
Kui palju geneeriliste ravimite tehase ehitamine maksma läheb? “Projekti kogumaksumus on 2,8 miljonit eurot,” täpsustas Pandey. Raha tuleb Bravo Grupi investeeringuna. Sarnased tehased on peadirektori sõnul juba ehitatud Indiasse ja Usbekistani.
Pole taotlust esitanud
“Nimetatud ettevõtte esindajad ei ole meie poole pöördunud ega oma ideid tutvustanud, seega täpsem info meil nende plaanide kohta puudub,” teatas Rae vallavanem Mart Võrklaev Bravo Grupi tegemiste kohta eelmise aasta veebruaris.
Mis on aasta jooksul muutunud? “Uurisin valdkonna ametnike käest. Meil ei ole nimetatud ettevõtte, esindajate ega ka seoses antud projektiga mingeid kontakte olnud ning ehituse soovidega ei ole keegi meie poole pöördunud,” väitis Võrklaev sel kolmapäeval.
“Bravo Grupp ei ole tänaseks esitanud ravimiametile taotlust ravimite tootmise tegevusloa saamiseks,” teatas ajalehele ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius ja möönis siis: “Tehase ehitamise alustamiseks ei ole ravimiameti luba vajalik, küll peab see olema olemas enne tootmise alustamist.”
“Tegevusloa taotlus tuleb esitada piisava ajavaruga, arvestades selle menetlemiseks ette nähtud tähtaega. Ravimiamet teeb otsuse pärast kõigi nõutud dokumentide esitamist 60 päeva jooksul. Kui esitatud taotlus või dokumendid ei ole nõuetekohased, annab ravimiamet taotlejale nende täiendamiseks aja, kuni 30 päeva. Selleks ajaks menetlus peatub,” täpsustas Laius.
Praegu on geneeriliste ravimite tootjaid Eestis kokku neli: AS Kevelt, PharmaEstica Manufacturing OÜ, Tallinna Farmaatsiatehase AS ja Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS. “Kolm neist tegelevad inimestel kasutatavate ravimite tootmisega ning üks – Interchemie – veterinaarravimite tootmisega. Kõik need tehased asuvad Tallinnas või Harjumaal,” selgitas Laius.
Mis on geneeriline?
“Originaalravim on selline ravim, mis sisaldab n-ö täiesti uut toimeainet, mille ravimifirma on ise välja töötanud. Nad on teinud sellega kliinilised uuringud, et tõestada, et ravim on efektiivne ja ohutu. Umbes kümme aastat ei tohi ükski teine ettevõte sellisel juhul sama toimeainega ravimit toota,” kirjeldas Laius.
“Peale selle aja möödumist võivad ka teised ravimitootjad hakata tegema ravimeid, mis sisaldavad sama toimeainet. Selliseid ravimeid nimetataksegi geneerilisteks ravimiteks. Need ravimid peavad vastama täpselt samadele kvaliteedinõuetele, aga nad ei pea kordama originaalravimi kliinilisi uuringuid, sest toimeaine efektiivsus ja ohutus on juba varasemalt selgeks tehtud,” täpsustas Laius.
“Enamikel juhtudel on geneerilised ravimid turule tulles originaalravimitest oluliselt odavamad. Näiteks Eestis näeb õigusakt ette, et esimene geneeriline ravim, mis turule tuleb, peab olema vähemalt 30 protsenti odavam kui originaalravim, et see lisataks Eesti Haigekassa soodusravimite loetelu,” kirjeldas Laius.
“Mõne aasta tagune uuring näitas, et Eestis moodustavad kõigist kasutatavatest ravimitest geneerilised ravimid 35 protsenti pakenditest ning 17 protsenti käibest. OECD keskmine oli seejuures vastavalt 48 protsenti ja 24 protsenti ning seda tabelit juhtisid USA ning Suurbritannia, kus üle 80 protsendi pakenditest olid geneerilised,” lõpetas Laius.
