Tuleval aastal algavad Lääne-Harju raudteeliinidel ning Tallinna-Rapla raudteelõigul suuremad tööd. Läänepoolsetel liinidel vahetatakse välja juhtimissüsteemid, kõrvalteed, pöörmed ja signalisatsioon. Rapla suunal uuendatakse rööpaid ning pärast seda tõuseb rongide kiirus 120 kilomeetrini tunnis.
Ida- ja Lääne-Harjumaal asuvate raudteeliinide eelmine suurremont vältas 2011. aasta kevadest kuni 2013. aasta detsembrini. Välja vahetati rööpad, kontaktliinid ning alajaamad. Samuti uuendati teetammi ning ehitati senised kõrged ooteplatvormid ümber madalateks. Töödele kulus kümneid miljoneid eurosid, nende ajal asendasid ronge ajutised bussiliinid. Alates 2013. aasta südasuvest sõidavad liinidel Elronile kuuluvad uued oranžid elektri- ja diiselrongid, mille kiirus ulatub kohati 120 kilomeetrini tunnis.
Tuleval aastal algab Tallinna-Keila, Keila-Paldiski ja Keila-Riisipere liinil taas remont. AS Eesti Raudtee plaanib enam kui kolme aastaga uuendada teid rohkem kui 50 miljoni euro eest.
Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Liina Hallik rääkis Harju Elule, et 2016. aastal alustatakse raudtee liiklusjuhtimissüsteemi väljavahetamisega. “Tööde käigus vahetatakse välja kõik vananenud jaamade juhtimissüsteemid ja jaamavahede automaatblokeeringusüsteemid,” ütles Hallik.
Uus automaatika
Projekti käigus uuendatakse kõik automaatsignalisatsioonid ning varustatakse need tõkkepuudega. “Liikluskorraldus viiakse üle automaatjuhtimisele, mis muudab korralduse sujuvamaks ning vähendab ülesõitude suletuse aega,” lisas ta.
Tööde maksumuseks prognoosib AS Eesti Raudtee enam kui 30 miljonit eurot ja töö kestab 3,5 aastat.
Lisaks on samal ajal kavas jätkata läänesuunalise tee rekonstrueerimise teise etapiga. Peamised tööd on Keila, Klooga, Paldiski, Vasalemma ning Riisipere jaama raudtee kapitaalremont ning peatee pöörmete vahetus. “Lisaks on kavas remontida peateid lõikudes, mis esimese etapi raames jäid tegemata. Ehk siis osaliselt Tallinna-Pääsküla ja Klooga-Paldiski liinil,” seletas Hallik. Terves ulatuses remonditakse lõigud Pääskülast kuni Urda ja Padula jaama vaheni, sealt edasi Valinguni kulgev 2. tee ning Valingu-Keila lõik.
Esialgsete plaanide kohaselt alustatakse töid tuleva aasta keskpaigas ja kõigepealt on plaanis remontida lõigud Tallinna ja Pääsküla vahel.
Raplasse saab kiiremini
Mida uuendamine endast kujutab? “Pealisehitise uuendamisel kasutatakse valdavalt graniitkillustikku, raudbetoonliipreid ning pikki rööpaid,” selgitas Liina Hallik. Ehitajat pole veel välja valitud. Projekti maksumus on 23,7 miljonit eurot ja seda rahastatakse osaliselt Euroopa Ühtekuuluvusfondist.
Kas eesootav remont toob kaasa ka rongide asendamise bussidega? “Kuivõrd tööde graafikut ei ole veel paika pandud, pole võimalik prognoosida ka muudatusi,” vastas Hallik.
2016. varakevadel algavad tööd ka Tallinn-Rapla lõigul. Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i juhataja Rain Kaarjas ütles, et hanke võitis Go Track OÜ. “Tööde maksumus on 13,1 miljonit eurot, millest 10 miljonit katab ühtekuuluvusfond. Remont lõpeb hiljemalt 31. oktoobril 2017,” lisas mees.
Remondi käigus vahetatakse välja tee pealisehitis, rööpad ja liiprid. Vajadusel laiendatakse muldkeha ja suurendatakse kandevõimet. “Remonditakse ülesõidu- ja ülekäigukohad, sillad, truubid ning täiendavalt saavad automaatsed foorisignalisatsioonid Saku, Aandu ja Lohu ülesõit. Lammutatakse ka ohtlik viadukt Valdeku kandis,” loetles Kaarjas. Reisiliiklust häirivad tööd tuleva aasta suve nädalavahetustel. Pärast remonti saavad rongid sõita Raplasse kiirusega kuni 120 kilomeetrit tunnis.
Kas Riisipere-Turba raudteelõik taastatakse?
• 22. septembril 1995 ehk 20 aastat tagasi sõitis Tallinnast Haapsallu viimane reisirong.
• Tänavu kevadel tegid Läänemaa ettevõtjad ning ärimehed ettepaneku taastada raudteeühendus. Esimene osa võiks olla Riisipere-Turba 6,5-kilomeetrine lõik.
• “Räägime praegu ministeeriumiga läbi võimalikke lahendusi ja arvutame erinevaid mõjusid. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi soov on leida parim lahendus, mitte otsida põhjuseid mittetegemiseks. Kohtume regulaarselt,” ütles AS-i Lääne Raudtee juhatuse liige Rein Riisalu.
• Mees kinnitas, et ettevõtjad on valmis nn pilootprojektiga tõestama: raudtee arendamine läänesuunal on mõistlik Eesti raudteeliikluse konteksti arvestades. “Ministeeriumi suhtumine on väga konstruktiivne, nii et oleme ise jätkuvalt optimistlikud. Oleme graafikus, et 22. septembriks 2016 on rööpad Turbani maas,” lõpetas Riisalu.
