Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teatas aasta lõpus, et eraldab Eesti Raudteele täiendavalt viis miljonit eurot, et tõsta raudteeületuskohtade ohutust. Käesoleval aastal investeeritakse Harju raudteeülekäigukohtade ohutusse üle pooleteise miljoni euro.
Ministeeriumi rahaeralduse taga on soov tagada raudteetaristule läbilaskevõime ning parandada raudteeohutust. Seda nii jalakäijate kui ka sõidukite ületuskohtadel. Eelmisel aastal oli viis juhtumit, kus sõiduauto rongiga kokku põrkas. Õnneks ei olnud nende puhul ühtegi vigastatut ega hukkunut.
Jalakäijate puhul oli juhtumite arv ligemale kolm korda suurem – 14. Nende puhul sai vigastada viis jalakäijat ja hukkus üheksa. Võrreldes 2014. aastaga on olukord läinud halvemaks. Siis registreeriti jalakäijatega 15 juhtumit, kus sai vigastada ja hukkus seitse inimest.
Märgid ja tõkked
AS Eesti Raudteel on käesoleval aastal sõnastanud raudteeületuskohtade osas kaks suuremat eesmärki. “Üks eesmärk on renoveerida 18 raudteeülekäigukohta ja parandada nõuetekohaste lisameetmetega ohutust 60 raudteeülekäigukohal. Teine eesmärk on renoveerida 29 raudteeülekäigukohal automaatika. Lisaks paigaldatakse 14 raudteeülesõidukohale täiendavalt tõkkepuid,” rääkis AS Eesti Raudtee ohutusosakonna peainspektor Tarvi Viisalu.
Näiteks paigaldatakse olemasolevatele raudteeülekäigukohtadele otseliikumist takistavad tõkked ja märgid. “Ohutust parandavate lisameetmete rakendamine tähendab seda, et Eesti Raudtee paigaldab täiendavalt jõustunud õigusaktide nõuetele vastava märgi “Jalgrattaga sõidu keeld”, hoiatustahvli “Ettevaatust rong” ja torupiirde,” selgitas Viisalu. Nii proovitakse vähendada juhtumeid, kus rong sõidab jalakäijale (ja sõiduautole) otsa.
Sõidukiiruse säilitamine
Lisameetmete paigaldamisega alustas Eesti Raudtee 2015. aastal ja sedat Laagri-Riisipere-Paldiski raudteelõigul. 2015. aastal renoveeriti nimetatud lõigul ligikaudu 900 000 euroga 15 raudteeülekäigukohta. Tänavu on plaanis renoveerida Lagedi-Aegviidu lõiku. Üheteistkümnesse raudteeülesõidukohta investeeritakse üle pooleteise miljoni euro.
Lisaraha kasutamisel peab Eesti Raudtee võtma arvesse ka taristu haldamise. Vajadusel ehitatakse vajalikku taristut juurde. “Ohutusele lisaks on lisainvesteerimise eesmärgiks 120 km/h sõidukiiruse säilitamine vähemalt 80 protsendi peateede kogupikkusest,” ütles majandusminister Kristen Michal pressiteates.
Raudteeülesõidukohtade automaatika renoveerimise ja täiendavate tõkkepuude paigaldamisega alustati samuti Harjumaal. Eelmise aasta lõpuks oli renoveeritud ja tõkkepuudega varustatud kõik Tallinna-Tapa raudteeülesõidukohad, millest üheksa paikneb Harjus. Veel vajavad renoveerimist ja tõkkepuude paigaldamist Laagri-Riisipere-Paldiski lõigu ülesõidukohad. “Seoses uue liiklusjuhtimissüsteemi rakendamisega pole võimalik töödega alustada enne 2017. aastat ja seetõttu jääb nende raudteeülesõidukoha automaatika renoveerimine peamiselt aastasse 2017, viimased lõpetatakse aastal 2018,” täpsustas Tarvi Viisalu.
